Võlgu peitvast tankistist pole enam abi võlgadest pääsemisel

Maksuameti andmetel on nn tankistide kasutamine võlast hoidumiseks alates 2008. aasta algusest märkimisväärselt kukkunud. Põhjus on selles, et tankiste kasutavad võlast hoidujad võetakse kiiresti vahele. "Me oleme selget tagasiminekut näinud," ütleb maksu- ja tolliameti sissenõudmise erimenetluse osakonna juht Tanel Ermel.

Need, kes hakkavad juhatuse liikmetega kabetama, satuvad kiiremini maksuameti huviorbiiti ning näiteid, millega nõutakse võlad endiselt juhtidelt sisse, on hulgi.

Esimesed pretsedendid on loodud ka ettevõtete vaheliste võlgade osas. Nii jalutasid 2005. aastal Janek Küti juhitava Viatrans JK esindajad transiidifirma Jetoil uksest sisse ja said kütust krediiti summas 324 000 krooni. "Mehed metsast" tekitasid usalduse Coca-Cola toodete vedamisega.

Raha tagasi maksmisega jäädi kohe võlgu ja 2006. aasta alguses hakkas jutt, et "kohe-kohe maksame võlad tagasi," räägib Jetoili jurist Oliver Markvart. Tegelikkuses vormistati firma likvideerimist pakkuva ettevõtte nimele, kes määras juhatusse Venemaal ja Slovakkias registreeritud tegelased. Ettevõte läks pankrotti ja pankrotihaldur tõdes, et varasid pole. Pärast seda, kui prokuratuur oli öelnud, et nemad ei saa mitte midagi teha, jõudis asi siiski Jetoili algatusel kohtusse.

Kohus nõudis 2008. aasta alguses eksjuht Janek Kütilt sisse üle ühe miljoni krooni, lisaks ka menetluskulud. Otsus jõustus mullu sügisel.

"See on märkimisväärne võit," ütleb Oliver Markvart. Tõsi, ühtegi senti pole veel tagasi tulnud, aga vähemasti pöörati nõue selle mehe vastu, kes krediiti võttis. Janek Kütiga ei õnnestunud Äripäeval ühendust saada.

Juhatuse liikmete arusaamine vastutusest on oluliselt suurenenud. Prügikasti tagant mingeid vendi enam juhatusse ei panda, ütleb pankrotihaldurite koja esimees Andres Hermet.

Tema sõnul on küll pankrottide arv suurem, aga enamasti algatab selle ikkagi ettevõtete juhatus. Paljuski mõjutab seda ka vastutus töötajate eest ja võimalused töötukassa hüvitisteks. "Töötajad lähevad ikka endise juhi ukse taha ja küsivad: "gde našai dengi," lisab Hermet.

Rahvusvahelist "variisikute" teenust pakkuv Raul Pint räägib, et temal on käed-jalad tööd täis.

Järgneb intervjuu Raul Pindiga

Selle aasta märtsist on tõus 30% (see hõlmab Pindi sõnul eri teenuseid, sh samas proportsioonis on ka variisikute pakkumine suurenenud).

Mina tean palju tuttavaid, kes ütlevad, et pillid on kotis.

Seaduses on lahti kirjutatud, et juhatuse muutus eelmist juhatust vastutusest ei vabasta.

Küsimus on selles, et kui ettevõte on kummuli jooksnud, kas selle juht peab siis aastaid laskma end erinevatel ametnikel vaevata ja väntsutada ja oma närve kulutama, või ta saab millegi produktiivsega edasi tegeleda ja oma perele leiba teenida.

Ei ole, igapäevaettevõtluses on see nii levinud vorm (Pint peab näiteks suurte firmade juhte ka tankistideks, kuna nemad viivad ellu otsuseid, mida keegi teine teeb).

See ei ole ainult minu mängumaa. Turu-uuringuid ma teinud pole. Kui 10-15 aastat tagasi hakkas tankisti jutt peale, siis tituleeriti tankistideks ka minu süsteemis juristidena töötanud inimesi, kes pole tankistid. Minu süda on karvaste alkoholilembeste tankistide kasutamisest puhas.

Kas te näete ühtegi juriidilist sidet? Selle küsimuse tonaalsus häirib mind. Ma võin ettevõtluse olukorrast laiemalt rääkida, aga spetsiifilise ärivaldkonna asjaoludest mitte.

Miks te nüüd mind inimesena ründate? Kui soovite nende ettevõtete kohta infot, pange need internetiotsingusse.

Ju maksuamet on mingi rahvavaenlase välja mõelnud. Ma olen kuulnud, et nemad räägivad seda.

Selle tööga rikkaks ei saa. Konsultatsiooni eest ma raha ei võta. Kõik tehingud on jäänud 2000 krooni ja miljoni krooni vahele.

Mul üks tuttav pani selle nädala alguses oma ettevõttele pankrotiavalduse sisse ja pani eraisikuna avalduse järele. Praegu ei häbene inimesed enam ennast pankrotti panna. Valehäbi on võrratult vähemaks jäänud. Teisest küljest tean üht puidutööstuse ettevõtjat, keda solgutati 9 aastat pankrotiprotsessis igasuguste asjade tõttu.

On inimesi, kes ostavad 900 000 kroonise auto ja on inimesi, kes ostavad 100 000 krooni eest auto. Asja olemus on ikkagi sama: sõita punktist A punkti B. Ettevõtete likvideerimisega on sama lugu: eesmärk on sama, aga mingites olukordades sobivad ühed lahendused paremini.

Tankistide vahendajad on muutunud aktiivseks

Kuigi maksuamet räägib variisikute kasutamise trendi vähenemisest, on tankistide pakkujad oluliselt aktiviseerunud.

Firma Likvideerimisteenused juht Kaupo Meier, kelle juhitav firma tankiste ei vahenda, räägib, et sellise teenuse pakkujaid on viimasel ajal juurde tulnud.

Pankrotihaldurite koja esimehe Andres Hermeti sõnul on variisikute teenus kallimaks ja viisakamaks muutunud, kuna probleeme on oluliselt rohkem.

Äripäevale teadaolevalt küsiti mõni aasta tagasi kättesaamatute juhatuse liikmete vormistamise eest äriregistrisse umbes 50 000 krooni. Meieri sõnul on tema praegu kuulnud hindadest 60 000 - 100 000 krooni. Igatahes täidab tankisti kasutamine võlausaldaja segadusse ajamise eesmärki, samas võib tehinguga kaasneda ka kriminaaluurimine.

"Võlausaldajad on sellise sammuga halvas olukorras, kuna nad peavad variisikuid taga otsima või peavad nõude kas kohtu korras või politsei kaudu endiste juhatuse liikmete vastu keerama," tõdeb Meier. Mees lisab, et kui võlausaldajad on aktiivsed, saab juhatuse vastu minna. Kui aga ollakse passiivsed, siis võib selline skeem isegi toimida.

Kuigi võib tekkida ahvatlus võlad edasi veeretada, Meier seda mitte kellelegi ei soovita. "Juhatus vastutab oma tegevuse eest. Varisiku juhatusse panek ei ole seaduslik tegevus. Ma selgitan pidevalt inimestele, et vastutust pole võimalik müüa. See on sama, kui lööd kellelegi noa selga, müüd noa maha ja ütled, et sa ei tea mitte midagi," hoiatab Meier.

Mehe sõnul tegutsevad "valged vennad" Eestis volikirjade alusel ja registreerivad äriregistrisse sisse variisikuid. Samas ettevõtjate jaoks see olukorda ei lahenda. "Kes asjaga sügavuti tegelema hakkab, see näeb, et seal on kuritegelik skeem. Aga üsna massiline on see tegevus," tõdeb Meier.

Pankrotihaldur Andres Hermeti sõnul kasutavad sellise teenuse pakkujad ära ettevõtja rumalust, kes arvab, et viimane juhatuse liige, kes ühtegi toimingut ei tee, vaid paneb pankrotiavalduse kokku, vastutab kõige eest. "Tegelikult vastutavad ikka need juhatuse liikmed, kes on viivitanud pankrotiavalduse esitamisega või teinud tehinguid, mis on tagasivõideldavad," ütleb Hermet.

Mees toob välja ka ühe uue "rahvusvahelise" peakontori. "Seal Silikaltsiidi tänaval tehakse päris omapärast trikki. Nõukogu liikmed võivad kõik väljastpoolt Euroopa Liitu olla, aga üks juhatuse liige peab olema Euroopa Liidust. Nii luuaksegi seal firmasid, kus üks juhatuse liige on Kreekas ja teine kusagil Nižni-Novgorodis. Kedagi kätte saada pole aga võimalik," räägib Hermet Tallinnas Silikaltsiidi 3-28 registreeritud ligi sajast sisulise tegevuse lõpetanud ettevõttest.

"Need teenusepakkujad ei taha end sugugi reklaamida ja neid isikuid, kes variisikutena on, neid ei õnnestu üldse tabada," ütleb Kaupo Meier skeemide autorite kohta. Siiski on turuosalised, pankrotihaldurid, võlausaldajad ja ametkonnad peamiselt kuulnud selliste skeemida taga nime Raul Pint, kes teenust väidetavalt Kreekas elades organiseerib, gloobus laual.

Tankiste kasutanud ettevõtjad pole kas kättesaadavad või keelduvad oma tegude tagamaid kommenteerima.

"Ei kommenteeri seda," ütleb Tartu ettevõtja Martin Saarse, kes 2007. aasta suvel müüs talle kuuluva ettevõtte Sorge Ehitus Panamal registreeritud ettevõttele Arliana Enterprises Corp, mis on mitmesaja raskustesse sattunud Eesti ettevõtte uus omanik. Saarse ettevõttest Sorge Ehitus jäid üles aga maksuvõlad riigile suuruses 5,7 miljonit krooni pluss intressivõlg 1,4 miljonit. Peale selle üle 200 000 krooni muid võlgasid.

Endine kulla- ja kellaärimees Leonid Tsingisser on oma üle 6 miljoni kroonisele pangavõlale ning üle 4 miljoniliselt maksuvõlale leidnud "uue investori" Panamal registreeritud ettevõtte Transatlantic International Brokers Corp näol, mis on samuti sajakonna sisulise tegevuse lõpetanud Eesti ettevõttega seotud. Mehe telefon on välja lülitatud.

Nii Arliana Enterprises Corp kui ka Transatlantic International Brokers Corp peamiseks aadressiks on saanud Tallinnas Silikaltsiidi 3-28. Sisuline tegevus aga puudub, ettevõtete esindajateks on kusagil Venemaal, Kreekas või mujal elavad tankistid, kellega on võimatu ühendust saada.

Aastatel 2005 kuni 2007 tõusis hüppeliselt variisikute määramine Eesti äriühingute juhatusse (50 protsenti Venemaa - 50 protsenti EL erinevate riikide residendid) ning äriühingute võõrandamine sama loogikaga osanikele.

Nimetatud juhtumite ühiseks jooneks olid kas era- või avalik-õiguslikud võlad.

Lähtudes avalik-õiguslike nõuete ehk maksuvõlgade kontseptsioonist on alates 2008. aastast vähenenud taoliste juhtumite arv. Põhjuseks see, et äriühingu võõrandamine või juhatuse vahetamine ei oma maksuvõlgade sissenõudmisel tähtsust, vaid vastutajateks on reaalsed isikud, kes on tehingud toime pannud.

Vastutusmenetluse algatamisel (nõutakse võlad endiselt juhatuse liikmelt) isikud tasuvad maksuvõla, samas on MTA 2008. aastal väljastanud vastutusotsuseid ja ettevõtte ülemineku korraldusi 10 tükki summas ca 13 miljonit krooni ning 2009. aastal 7 tükki summas ca 107 miljonit krooni.