Maareform venib 18. aastat

Omanike keskliit on aastast 2007 pommitanud valitsust ja rahandusministeeriumi, reformide riigipoolset kuraatorit, ettepanekutega maareformi kiirendamiseks, pakkudes välja n-ö kiire lõppmängu. See seisneb 2600 lõpetamata toimiku äravõtmist nendega mitte toime tulnud omavalitsustelt ja üleandmist erapooletule tsentraalsele instantsile, nt rahandusministeeriumile.

Kui tundub, et 2600 menetlemata kaasust polegi suur arv, siis meenutaks, et maareformis oli üpris palju kaasomandit, mistõttu huvitatud isikute arv võib ületada kümmet tuhandet. Ka on piki aastaid veninud reform suurendanud pärandiasju.

Viis ministeeriumi, mis on nii või teisiti seotud käimasolevate reformidega, on möönnud muret reformide pärast, kuid keeldunud otsustavate abinõude rakendamisest (!). Omanike ettepanekuid on nagu kuuma kartulit veeretatud ühest instantsist teise, nüüd juba kaks aastat. Neid on peetud liialt keerulisteks ja aeganõudvaiks, ent mittemidagitegemisele on samuti kulunud kaks aastat.

Alles nüüd on rahandusministeerium saatnud kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis mingil kujul sisaldab ka omanike ettepanekuid. See on samm edasi ja kooskõlastatav ses mõttes, et on aluseks edasisteks läbirääkimisteks ja parandusteks. Omanikud nt ei arva, et maavalitsused võiksid olla instants, mis töö üle võtab.

Kuid rahandusministeeriumi seegi tagasihoidlik eelnõu kohtab teravat vastuseisu, nt Tallinna linnavalitsuse poolt, kel endal on tõsiseid tegematajätmisi, nt 1941. a järelümberasujate probleem, ometi on konkreetne lahend riigikohtu otsuse näol olemas. Lõviosa lõpetamata toimikuist asubki pealinnas ja Harjumaal, kus on hulga ka nn magusaid maatükke

Reformide lõpptähtajaks pakume päeva, mil möödub 20 aastat nende alustamisest - 1. juulit 2011. Kahe aastaga nende lõpetamine eeldab avaliku sektori asutuste vastutustundlikku koostööd.