Pillesaare idee kogub toetajaid

Tugiteenuste keskuse projekti eestvedajale rahandusministeeriumile on nii tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda kui ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit avaldanud arvamust, et riik peaks kaaluma teeninduskeskuse rajamist koos erasektoriga.

Augusti lõpul tegi ka ettevõtja Jaan Pillesaare selja taha koondunud kuuest ettevõttest koosnev konsortsium ministeeriumile ettepaneku teenusekeskuse loomine enda õlule võtta. Konsortsiumi hinnangul võib investeering end ära tasuma hakata kõige varem kolmandal-neljandal aastal.

Reform puudutab 200 riigiasutust

"Erasektor ei ole võimeline praegu ütlema, kuidas peab olema korraldatud näiteks taimekaitseinspektsiooni või mõne julgeolekuasutuse finantsjuhtimine kui tugiteenus, küll aga võib ta pakkuda know-how'd, kas mingit tarkvara edasi arendada või vahetada," lisas Helm.

Ministeeriumi otsus, millises vormis teeninduskeskus luuakse, tehakse Helmi sõnul oktoobris, praegu vaetakse küsimust kõigi üle 200 riigiasutusega, keda reform puudutab. Seejärel esitleb ministeerium analüüsi ja ettepanekuid valitsusele.

"Praegu tegeleb valitsus eelarve kokkupanemisega ja pärast seda loodame, et see küsimus tuleb kõne alla," lisas Helm.

Jaan Pillesaar

Kommentaarid

Tarmo Kriis, tööandjate keskliidu juhtHange erasektoris tuleks viia läbi tingimustel "odavaima kvaliteedinõuetele vastava lahenduse pakkuja" ja "kokkuhoid tänasest tasemest X protsenti igal järgneval aastal". Riigil on võimalus kõik pakkumised tagasi lükata, kui nõuetele vastavaid pakkumisi ei laeku.

Kokkuhoid saavutatakse tegevusprotsesside efektiivsema korralduse, mastaabisäästu, sooritusele orienteeritud töökultuuri, spetsialiseerumise, automatiseerimise kaudu. Sarnaste mudelite rakendamine on maailmas ülimenukas.

Marek Helm, teeninduskeskuse projekti juht

Riigil on praegu kasutuses 15 erinevat tarkvarasüsteemi rohkem kui 200 raamatupidamisüksuses, seejuures ka ühe nimega süsteemid võivad olla erinevalt häälestatud. Seetõttu, kui me tahame saada ülevaadet mingitest andmetest, läheb päeva lõpuks kogu andmehaldus ikkagi Wordi või Excelisse ja inimeste käsitöösse. See ongi mõte - vabaneda sellisest tööst, mis midagi juurde ei anna, vaid pigem avalikku sektorit koormab.