Hardo Pajula: Balti majanduste lõppmäng sõltub nõrgimast lülist

Katre Pilvinski 02. detsember 2009, 00:00

Partii tulemus sõltub suuresti keti nõrgimast lülist, vihjas ta Läti riskile. "Läänemere piirkonna majanduskasv taastub kardetust kiiremini," sõnas Pajula eile Swedbanki privaatpanganduse seminaril. Viimaste kuude optimismilaine mõjul on enamik rahandus- ja majandusorganisatsioone asunud oma lähiaastate kasvuprognoose ülespoole kruvima, lisas ta.

Samas on aastaga kolmes riigis lisandunud ligi 340 000 töötut. "Veel aasta tagasi vahemikus 4-7% kõikunud töötuse määr tõusis selle aasta teises kvartalis kõigis kolmes riigis üle 13%," sõnas ta.

"Halb uudis on see, et alates 2004. aasta maist, kui pidu pihta hakkas, tekkis Eestis juurde 62 000 töökohta - need on nüüd kadunud," lisas Pajula. Samas on Lätis aastaga kadunud 180 000 töökohta.

Pajula sõnul seisavad Balti riikide valitsussektorid valusate reformide künnisel. "Teises kvartalis ulatus kolme riigi valitsussektori eelarve puudujääk kokku 1,4 miljardi euroni. Ent eelarvepositsiooni nii kiire ja ulatuslik halvenemine tähendab paratamatult ulatuslikke reforme," rääkis ta.

Majandusekspert tõdes, et Eestis on devalveerimise risk oluliselt vähenenud. "See aga ei tähenda, et risk ei võiks tõusta, kui asjad Lätis kehvemaks lähevad," lisas ta.

"Esiplaanile tõuseb taas poliitiline ökonoomia. Ellujäämismängu viimastes staadiumides on oma valuutast kinni hoidmine või lahtilaskmine suuresti sisepoliitiliste valikute küsimus," rääkis Pajula. Oluline on tema ütlusel rahanduses ja tööturul toimuv. "Eelseisev kvartal on Lätile väga oluline," lisas ta.

Pajula märkis, et üleminek eurole aastal 2011 on käega katsutav. "Isegi suurimad pessimistid on pöördunud optimismi, meie šansid on suuremad kui mõnda aega tagasi," märkis ta.

EBSi lektori arvates eristub Eesti teistest Balti riikidest rohkem kui aasta eest. "Skandinaavia korralekutsuv mõju on meid suuresti aidanud," ütles Pajula.

Swedbanki personaalse varahalduse investeeringute juhi Tõnis Nõmmiku ütlusel võib 2010. aasta lõpus tekkida majanduses väike tagasilöök, kui riiklikud stiimulprogrammid on läbi ja tarbimine ei kasva.

Nõmmiku sõnul on kriitiline küsimus, kas majandus suudab ilma stiimuliteta jätkata ning mida teeb tööpuudus. "Kui tarbimine taastub, siis saab ilma stiimuliteta hakkama, kui aga abiprogrammid on läbi ja tarbimine ei kasva, siis võib väike tagasilöök järgmise aasta lõpus tekkida," tõdes ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing