Kes ja kui palju tohib kaevandada?

OMX Baltic−0,12%319,55
OMX Riga0,61%976,41
OMX Tallinn−0,31%2 226,07
OMX Vilnius0,33%1 512,01
S&P 5000,66%7 773,95
DOW 300,18%51 267,9
Nasdaq 1,05%27 477,31
FTSE 1000,82%10 584,36
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%96,58

OMX Baltic−0,12%319,55
OMX Riga0,61%976,41
OMX Tallinn−0,31%2 226,07
OMX Vilnius0,33%1 512,01
S&P 5000,66%7 773,95
DOW 300,18%51 267,9
Nasdaq 1,05%27 477,31
FTSE 1000,82%10 584,36
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%96,58

Maikuus tunnistasid riigikontrolli audiitorid, et riik ei suuda maavarade kaevandamise mahtusid kontrollida. See pani keskkonnaministeeriumi välja töötama uut ehitusmaavarade kaevandamise arengukava aastateks 2010–2020, mis peaks lähema kuu jooksul valitsuselt kinnituse saanuna kaante vahele jõudma.

Ain AlvelaPõllumajandus.ee kaasautor

Riigikogu ei pidanud läinud suvel kaevandamislubade taotluste menetlemise peatamist kuni uue arengukava valmimiseni otstarbekaks, kuna püsib lootus, et arengukava saadakse valmis kiiremini, kui kuluks maapõueseaduse muutmiseks. Seadusemuudatus oleks aga lubade väljastamise peatamiseks vajalik.

Ehitusmaavarade arengukava koostamisega on keskkonnaministeerium tegelenud terve selle aasta. See on paljuski sundkäik, sest väikese Eesti maapõuevarud ähvardavad hooletu kasutamise tõttu enneaegselt otsa lõppeda. Ja et liiva, killustikku ja kruusa eriti piiri tagant sisse ei osta, tuleb meil leiduvaid varusid kasutada peremehetundega, samas jälgides, et kaevandamise mõju loodusele ja inimasustustele oleks võimalikult väike, kestaks võimalikult lühikest aega ja saaks asjaosaliste poolt kuhjaga heastatud.

Ministeeriumi keskkonnakorralduse- ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepp, kes juhib ka ehitusmaavarade arengukava koostamise juhtgruppi ütle, , et arengukava üks oluline sisuline eesmärk on vähendada kaevandamisega kaasnevaid konflikte. Praegu neid paraku on, ennekõike väljendub see kohaliku rahva soovimatuses oma elamiste naabrusse karjääre lubada. Lahkhelisid tuleb ette ka kaevandajate endi vahel.

„Tihtipeale arvatakse, et arengukava kinnitamine lahendab kõik probleemid, ent arengukava pole võluvits,“ selgitas Raudsepp. „Selle ülesanne on kõigepealt olukorra selgitamine. Tegelikku olukorda teades saab kinnitada arengukava edasise rakendusplaani.“

Kui arengukava saab valitsuse kinnituse ilmselt järgmise aasta jaanuaris, siis rakenduskava peab Raudsepa sõnul valmima maikuuks.

TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessor Enno Reinsalu tõdes, et asjade praegune seis ei rahulda eriti ühtegi arengukava koostamises osalevat huvigruppi. „Kaevandajad, kellele mõtlematu tegevuse riigikontroll välja tõi, kardavad kraanide kinnikeeramist. Vastaspool – ühiskonna keskkonnatundlik osa, kellel ei näi ehitusmaavarasid vaja minevat, seda just nõuabki,“ iseloomustas Reinsalu vastaspoolte suhtumist.

„Ehitusmaavarade vajajatel ning nende riiklikul esindajal, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, ei ole sedavõrd selget kuvandit, et arengukavva panna konkreetseid maardlaid ja mahtusid, kust, mida ja millal kaevandada," ütles Reinsalu. Nii ei anna asjade praegune seis tema hinnangul suurt lootust, et arengukavast saaks dokument, millele kaevandamisotsuste langetajad saaksid tugevalt toetuda.

Kes ja kui palju tohib kaevandada?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised