Riigiteenistuja palk euroga seotuks
"Lähtusime oma otsust tehes sellest, et kõrgemate riigiteenijate palgad jääksid praegusele tasemele. Sellest lähtuvalt ei muutu oluliselt ka riigikogu liikme palk," ütles komisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde.
Sotsiaaldemokraat Hannes Rummi sõnul oli komisjonis liikmeid, kelle arvates peaks president saama europarlamendi lihtliikme palka ehk 124 000 krooni. Rumm lisas, et tema jaoks oli ligi 81 000kroonine presidendi palk ülemine piir.
"Meie ühiskonna heaolu ei ole päris sellisel tasemel. Aga oli ka fraktsioon, kes ütles, et nad pole mitte mingil juhul nõus, kui palk langeb alla 5200 euro," lausus Rumm. Tema hinnangul oli mõistlik presidendi palka veidi tõsta, sest ajutiselt on riigipea teenistust vähendatud.
Sotsid tegid riigiteenistujate palgasüsteemi eelnõu muutmiseks ettepaneku, et presidendi palga võiks määrata nii nagu Soomeski kolm sõltumatut riigikoguvälist liiget, kuid see ei leidnud heakskiitu.
"Pärast seda on lõputu jama parlamendi liikmete palkade õigluse ja ebaõigluse üle lõppenud. Soome parlament ei pea pärast seda tegelema oma palgaküsimustega, vaid hoopis mõjukamate teemadega," lausus Rumm.
Kui eelnõu läbib homme kolmanda lugemise, jõustub kõrgemate ametiisikute palkade seadus järgmise riigikogu koosseisule ehk 2011. aastast. Eelnõu peamine eesmärk oli riigiteenistujate palga lahtisidumine keskmisest palgast.
Praegu saab riigikogu liige palka 2008. aasta viimase kvartali keskmise palga alusel, milleks on 13 117 krooni. Riigikogu liikme 52 468kroonine palk tekib eeltoodud numbri neljaga korrutamisest.
Konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul on Eestis tähtsamaid probleeme lahendada ja presidendi palgatõusu teemal ei peaks pikemalt peatuma. "Võrreldes praeguse süsteemiga on see samm edasi läbipaistvuse ja arusaadavuse suunas," kommenteeris ta riigiteenistujate palgasüsteemi eelnõud. 81 362kroonine palk on presidendile väärikas tasu, lisas Ots.
Presidendi palk peaks olema eraldi. See on ikkagi prestiižiga seotud positsioon ja ei saa olla ametipalkadega otseselt seostatud. Praegune süsteem on piisavalt toimiv, miks seda tahetakse muuta, ei oska öelda.
Riigiametnike palk võiks olla seotud keskmise palgaga, see on piisavalt dünaamiline majandusliku edukuse ja ebaedukuse perioodil. Mina ei näe, et see peaks olema seotud presidendi palgaga.
Autor: Katariina Krjutshkova