Venemaa laob koos liitlastega tollimüüri

Need hinnangud on tehtud enne seda, kui Venemaa läinud aasta lõpu eel veel ka elussigade imporditolli 5 protsendilt 40%-le tõstis ning ka puidutollid jõusse jättis.

G20 riikidest, mis 2008. aastal Washingtonis lubasid, et hoiavad maailma riike räsivas finants- ja majanduskriisis kaubakanalid lahti, on Venemaa käitunud kõige protektsionistlikumalt, nentis Ratso.

Ja erilisi mõjutusvahendeid Euroopa Liidul ei ole, enne kui Venemaast pole saanud Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks. Seda aga lükkab tolliliidu loomine edasi, kui jääb jõusse läinud suvel deklareeritud eesmärk, et kõik kolm riiki liituvad WTOga ühel ajal. Valgevene alles alustab kõnelusi.

Euroopa Liit rõhub sellistele mõistele nagu hea tava ja hea tahe ning tõstatas tollitariifide tõusu läinud aastal kõige kõrgemal poliitilisel tasemel ELi ja Venemaa tippkohtumisel. "Tulemus oli see, et tollitariifidega mindi edasi," ütles Ratso.

Venemaale 2005. aastast elussigu eksportiva OÜ Markilo juht Urmas Laht ütles eile, et äri tollitariifiide tõusust veel katki ei jää. 4. jaanuaril Venemaale läkitatud uue tolliliidu "testsaadetis" näitas, et elussigadelt tuli kilo eest 1,5-1,6 krooni juurde maksta. Hinnatõusu maksab kinni tarbija.

Tolliliidu sündi peab Laht aga ohtlikuks arenguks, kuna juba on märke, et liitujaid riike oleks teisigi, mis ühenduse kaalu veelgi kasvataks. "Järgmine samm on oma raha," ütles Laht.

Positiivne võib Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliidu sünd olla Eesti firmadest näiteks Muuga sadamale. Seda siis, kui tollipiirid kaovad ja transiit Kasahstanist Venemaa kaudu muutub tolliliidu ekspordiks ning tariifid ühtlustuvad. "Kuidas see parktikas tööle hakkab, saame näha," ütles Ratso.