Vladimir Jakunin: koostöö raudteel saab korda

Ühelt poolt on autoveo tollimine masina kohta kiirem kui rongi kohta, kus dokumentide mass on oluliselt suurem. Samas saab rongiga korraga enam üle piiri ja lisaks on see ka korrastatum, samuti on varguste-pettuste osa väiksem.

"Eriti oluline on, et Eesti päritolu euroliidu transpordikomissar aitaks luua uue transiidikoridori. See oleks lääne-Vene-Aasia transiit," pani Jakunin lootusi Siim Kallasele.

Jakunini sõnul on raudtee rahvuslik rikkus nii Venemaal kui ka Eestis ja nüüd on tähtis selle rikkuse ümber luua toimiv poliitika. "Loodan, et Eesti valitsejad saavad aru, et turg otsustab kõik ja sellele tuleb orienteeruda," viibutas ta sõrme.

Barjääride ühe ületamise hoovana mainis ta veotariifide ühtlustamist.

Venemaa idapiirilt kuni euroliidu piirini saaks teha transiiti senise 14 päeva asemel koguni 7 päevaga, selgitas Venemaa Raudtee president ja kinnitas, et veotariifide ühtlustamine aitaks sellele kaasa. Samas sõltub koostöö väga palju ka maailmamajanduse olukorrast.

Veoärimees Marcel Vichmanni sõnul jääb eestlastel raudteel ikka vaid üle pealt vaadata, mis Venemaalt tuleb. "Kõige olulisem asi on häid suhteid hoida, sellest tuleneb kõik ja siis vastavalt olukorrale tuleb kohaneda," osutas Vichmann Venemaaga suhtlemise paratamatustele.

Vichmanni arvates Eestil endal raudteeäri pole. "Eesti Raudtee kasutab neid võimalusi, mis Venemaalt tulevad. Siin iseseisvat äri teha on väga keeruline," ütles ta.

Küsimusele, kas Eesti Raudtee on kõik oma võimalused ära kasutanud, vastas Vihcmann: "No alati saab paremini, kuid ega neid võimalusi väga palju ei ole olnud."