• OMX Baltic−0,38%300,16
  • OMX Riga0,01%893,58
  • OMX Tallinn−0,52%2 070,23
  • OMX Vilnius0,37%1 204,1
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,46%8 815,43
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,89
  • OMX Baltic−0,38%300,16
  • OMX Riga0,01%893,58
  • OMX Tallinn−0,52%2 070,23
  • OMX Vilnius0,37%1 204,1
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,46%8 815,43
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,89
  • 11.02.10, 13:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvamus: Kreeka kriis jõuab ka Ameerika randa

Täna ajalehes Financial Times ilmunud arvamusloos kirjutab majandusajaloolane Niall Ferguson, et praegu finantsturge hüpitav Kreeka võlakriis ei piirdu sugugi vaid euroala nõrgimate riikidega, vaid kujutab endast kogu läänemaailma probleemi, mis varem või hiljem jõuab ka Ameerika randa.
Kreeka abistamise keerukus euroala raames ei peaks tähelepanu kõrvale juhtima tõsiasjalt, et sisuliselt on võlaprobleem sama, olgu tegemist Islandi, Iirimaa, Suurbritannia või USAga. Varieerub vaid suurus.
„Meile siin läänemaailmas hakkab kohale jõudma õppetund, et sellist asja nagu tasuta lõunaid a la Keynes pole olemas,“ kirjutab Ferguson. „Defitsiidid ei „päästnud“ meid kaugeltki niipalju kui rahapoliitika.“ Autori sõnul on riiklike kulutuste suurendamise abi majanduse stimuleerimisel osutunud arvatust tagasihoidlikumaks, osa sellest on avatud majanduse tingimustes „lekkinud“ teistesse riikidesse ning kolmandaks – arve avaliku sektori võlakoorma plahvatusliku kasvu eest on laekunud arvatust palju varem.
USAs tundub aruandepäev veel kaugel olevat – mida hullem olukord euroalal, seda tugevamaks dollar läheb. Samas piisab vaid põgusast pilgust USA eelarvedefitsiidile nägemaks, et USA riigivõlakirjad on niisama "varjuline sadam" kui Peal Harbor 1941. aastal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Juba kahe aasta perspektiivis on USA riigivõlg üle 100% SKPst.
IMF avalikustas hiljuti, kui palju peaksid arenenud riigid oma eelarvepositsiooni korrigeerima, et taastada eelarvepoliitika jätkusuutlikkus. Kõige halvemas seisus olid Jaapan ja Suurbritannia, kus vajaliku korrektsiooni ulatus on 13% SKPst. Siis järgnesid Iirimaa, Hispaania ja Kreeka (9%) ning kuuendal kohal USA 8,8%ga SKPst.
Ameeriklased on küll hakanud rohkem säästma, kuid sellest ei piisa, et üles osta võlakirju triljoni dollari väärtuses aastas. Seni on USA riigivõlakirjade tulusust all hoidnud USA keskpanga tugiostud ning Hiina reservidesse kogutud USA võlakirjad. USA keskpank plaanib aga tugiostude lõpetamiseks ning ka Hiina on järsult vähendanud USA võlakirjade ostmist.
USA intressimaksed võivad paisuda praeguselt 10%lt viiendikule või veerandile kogu tuludest. Juba hoiatas agentuur Moody’s, et USA tippreiting AAA ei ole midagi iseenesestmõistetavat.
Ajaloolasena, ei jäta Ferguson märkamata, et lääneriikide eelarvekriis algab Kreekast, lääne tsivilisatsiooni hällist. Varsti jõuab see üle väina Suurbritanniasse. Võtmeküsimus on aga see, millal jõuab kriis lääne mõjukuse viimase kantsini Atlandi teisel kaldal, kirjutab Ferguson.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele