Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarbija kuninglikud õigused

    Hinnamuutuste anatoomia on lihtne - ühest küljest liigutavad hindu toote objektiivsed tegurid, näiteks toote sisendite hinnamuutused ja teisalt ühiskonna valmisolek või lausa ootus hindade tõusuks.Ega selles, et ettevõtja tahab hindu tõsta, ei ole midagi ebaloomulikku, see on inimlik. Kuid sellele seisavad vastu kaks võimsat mehhanismi: konkurents ja elanikkonna ostuvõime.
    Kui majandus läheb ülesmäge, siis on isegi toimiva konkurentsi puhul ostjad valmis ostma kaupu kõrgema hinnaga, sest nende sissetulekud võimaldavad seda. Selline tendents oli valdav masueelsele perioodile, mil tundus, et heaolu ja sissetulekute kasvul pole piire. Masu piiras ostjate võimalusi, tekkis ka surve hindade langusele. Kuid lisaks ostuvõime kahanemisele mängis otsustavat rolli ühiskonna ootus hindade languseks.
    Nüüd on tekkinud uued ootused: esiteks püüd majandust kasvama rääkida ja teiseks müstiline eurohirm(utamine). Kuivõrd hästi toimib hinnatõusu ootuse tungrauana kuulujutt, ei ole vaja kaugest minevikust otsida. Kuulujutt on nagu tuntud lastemäng rikkis telefonist, kuid kui lastemängus on sellisest tulemusest palju nalja ja naeru, siis pärismaailmas tekkib võimendatud ringlainetus. Kuuldus hakkab elama oma elu, millel pole liikuma panija ega tema eesmärkidega mingit sidet. Kuna kuulduse liikuma panija ei tunne oma juttu tagasisides ära, siis ta käsitleb seda kui uut allikat või kinnitust oma esialgsele jutule - tekibki võimendus, mis läheb järgmisele ringile. Ehk kui me algselt rääkisime teemal, et näiteks euro tulek ilmselt ümardab mingeid hindu üles ja teisi tänu võrreldavusele teiste turgudega allapoole, siis pikapeale ununes väite teine pool. Nii hakkasime tegelema vaid hinnatõusu võimalusega. Meedia, vahendades päevast päeva hinnatõusu võimalikkust, ongi loonud olukorra, mida võib hinnata hinnatõusu ootuseks. Kui ikka iga päev räägitakse, et hinnad kohe-kohe tõusevad, siis nad ka tõusevad.
    Tootjad omakorda loovad õhkkonna hinnatõusu kui paratamatuse peatsest saabumisest. Siin toimib mitu stsenaariumi, mis tähelepanematut kuulajat eksitavad, näiteks sisendite hinnatõus, mis on küll objektiivne, kuid pole tihti proportsionaalne. Järgmisena luuakse hea onu müüt - me peaksime küll hindu tõstma 25%, kuid tõstame vaid 15.
    Seejärel tulevad kõige veidramad põhjendused: hindu on vaja tõsta efektiivsuse säilitamiseks või et kui suur leivatootja tõstab hindu, siis ei pääse väikesed leivatootjad hinnatõusuga kaasaminemisest. Tegelikus maailmas pole hinnatõstmine efektiivsus, vaid kasumi suurendamine ja kui üks ettevõtja tõstab hindu, siis teistel on parem võimalus oma toodetega konkureerida.
    Kõik need veidrad avaldused, mis on kantud iharusest hindu kergitada, võiksidki jääda lihtsalt tobedusteks, kuid asjal on hulka sügavam mõõde ja see on konkurentsiõiguse mõõde. Nimelt sedastab konkurentsiseadus, et konkurentsi kahjustava teabe vahetamine on keelatud ehk konkurentsi toimimise aluseks on teadmatus oma konkurendi tegevuse kohta.
    Kindlasti mõjub konkurentsile halvasti, kui meediale info andmise sildi all tegelikult vahetatakse informatsiooni. Kui ettevõtja teatab, et tõstab hinda X päeval Y protsenti ja teine on lahke teadustama, et teeb sama Z päeval C protsenti, siis ei toimi enam normaalne konkurents, vaid midagi, mis on väga sarnane kooskõlastatud tegevusega.
    Nagu öeldud, meil on juba loodud hinnatõusu ootuse õhkkond, nüüd on vaid küsimus, kas meie, tarbijad, laseme sellel toimuda või mitte. See, et tarbija on kuningas, pole lihtsalt sõnakõlks, kuid kui paljud meist oma kuninglikku õigust kasutavad? Kui me kasutame oma kuninglikku õigust osta leiba mitte kõrgemalt kui X EEK/kg, juustu Y EEK/kg, sinki Z EEK/kg, siis ei jää ettevõtjal üle muud, kui kohaneda kuningliku tahtega. Vastasel juhul peab kuningas kohanema tootja tahtega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.