Pertens: Nordeconi võit on sigadus

Meie seisukohalt on nimetatud otsus ebaõiglane. Tellija on oma tegevusega tekitanud olukorra, kus hankel osalejaid pole koheldud võrdselt. Pakkumiste esimeses voorus küsisime maanteeametilt, kas me võime pakkuda kitsama eraldusribaga varianti, mis annaks rahalist kokkuhoidu. Meile öeldi selgesõnaliselt, et see ei ole lubatud. Kuid Nordecon Infra pakkus ikkagi seda ja nagu nähtub nüüd tehtud otsustest, võiski nii käituda. Nordecon oleks tulnud juba esimeses voorus reeglite rikkumise pärast hankelt kõrvaldada. See tuleneb ka vaidlustuskomisjoni otsusest, mida Nordeconi võiduks peetakse, kuna vaidlustuskomisjon leidis, et esialgselt ei tohtinud kitsast eraldusriba pakkuda. Vaidlustuskomisjoni otsuse üle käib hetkel vaidlus selles osas, kas pakkujatele võis hiljem anda korrigeerimisettepanekute vormis võimaluse esialgsete pakkumuste tehnilisi lahendusi muuta või mitte. Maanteeameti juhiseid järgides pakkusid kõik osalejad teises voorus hinda sarnase tehnilise lahenduse baasil.

Nüüd järgneb maanteeameti otsusele kohtuvaidlus, läheme sellega kindlasti lõpuni välja. Ühispakkujad Lemminkäineni juhtimisel ei ole midagi valesti teinud. Oleme hankes käitunud täpselt reeglite kohaselt ja esitanud pakkumusi vastavalt maanteeameti ettepanekutele. Meid on tunnistatud hanke reegleid järgides edukaks kui hinnalt parima pakkumuse teinud pakkujat. Maanteeamet on käesoleva ajani ka oma hankemenetlust ja otsuseid kaitsnud. Seetõttu on Nordeconi edukaks tunnistamine nüüd rohkem kui kummaline ja meie suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kas keegi oskab öelda, milles seisnes meie eksimus? Maanteeameti hindamiskomisjoni liikmetelt võiks küsida, kas nad ise peavad oma otsust õiglaseks ja seaduslikuks?

Maanteeameti otsuse otsene tagajärg on riigile ligi 30 miljoni kroonise kahju tekitamine (selle summa võrra on Nordeconi pakutud hind meie omast kõrgem). Kaugemas perspektiivis, kui tuvastatakse, et hanke raames on seadust rikutud, võib Nordeconi eelistamine tähendada antud objekti rahastamiseks kasutatavate Euroopa Liidu toetussummade tagasinõudmist, mis tähendaks riigile veel ligi 500 miljoni kroonist väljaminekut.".