Peagi igatsetud süsteem kohal

LHV investeerimispanganduse ja analüüsi juht Erki Kert märkis, et nad pole investorite leeris segadust kohanud. SEB investeerimissuuna äriarendusjuht Kaur Elviste sõnul on küsimusi uue süsteemi kohta esitanud pigem n-ö edasijõudnud investorid, kes mõtlevad, kas uuel aastal loobuda osaühingu kaudu investeerimisest või mitte. "Tavainimese jaoks on seaduse tekst kahtlemata keeruline, palju küsimusi tekitab finantsvara definitsioon - kliendid ei mõista, mida nende portfellis loetakse finantsvaraks ja mida mitte," rääkis Elviste.

"Kliendid on küsinud, mis ja kuidas on muutumas, kuid erakordselt suurt huvi me pole täheldanud. Üldine arusaam on, et uus süsteem annab võimaluse tulumaksu maksmise kohustust edasi lükata, ühtlustades mõnevõrra füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelist maksustamise erinevust, ja annab võimaluse liikuda erinevate väärtpaberite vahel," ütles Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete valdkonnajuht Ivar Raav.

Esimest korda puutuvad investorid seadusemuudatuse mõjudega otseselt kokku 2012. aasta esimesel poolel, mil tuleb esitada 2011. aasta tuludeklaratsioon ning kus tuleb märkida, kas otsustati investeerimiskonto süsteemiga liituda ning deklareerida ka nimetatud kontol toimunud rahakanded, sõnas Kert. "Investoritel on kasulik oma investeeringud kokku koondada ühele või mitmele kontole, kus ei toimu investeerimisega mitteseotud tehinguid ja rahakandeid. Kuigi investeerimiskontona võib kasutada ka tavalist, igapäevasteks arveldusteks kasutatavat rahakontot, võib raporteerimine ja konto seisu jälgimine sellisel viisil liialt aeganõudvaks ja keerukaks kujuneda," ütles Kert.

"Vastasel juhul tuleb deklareerida kõik kontole tehtavad sisse- ja väljamaksed. Näiteks töötasu oleks sellisel juhul sissetulek ja leiva ostmine väljamakse ning need tuleks deklareerida. Investeerimiskontot kasutama hakates tuleb maksuametit teavitada investeerimiskonto olemasolust ja neid võib olla mitu," selgitas Raav.

Juhul kui praegune investor kasutab investeerimiseks juba spetsiaalselt selleks loodud ettevõtet, ei ole sisuliselt vaja täiendavaid samme astuda ning investeerimist võib jätkata sama ettevõtte alt.

Raav lisas, et kui klient on investeerimiseks avanud varem väärtpaberikonto ja soovib alates 2011. aasta jaanuarist hakata kasutama investeerimiskonto süsteemi, siis on tal võimalik alates jaanuarist avada pangakontoris uus arvelduskonto, mida ta hakkab kasutama investeerimiskontona, ning muuta see konto ka väärtpaberikonto teenindavaks kontoks. "Investeerimiskonto on lisavõimalus, mitte kohustus ja selle kasutamist tasub kaaluda eelkõige aktiivsetel eraisikutest investoritel," ütles Raav.

Kaur Elviste sõnul tasub aktiivselt väärtpaberitega tegeleval erainvestoril mõelda investeerimiskonto süsteemi peale juhul, kui ta plaanib väärtpaberite müügist saadavat summat edasi paigutada väärtpaberitesse, ja kindlasti ka juhul, kui ta ei realiseeri oma portfelli korraga. Mõlemal juhul on võimalik tulumaksukohustust edasi lükata. "Kahtlemata on uus süsteem algselt harjumatu ja tekitab segadust seetõttu, et vastupidiselt praegu kehtivale maksusüsteemile pole tähtis väärtpaberitehingute info, vaid hoopis väärtpaberi arveldustega seotud rahakonto liikumised."

Elviste sõnul pole investoril ka kohustust oma finantsvara 2011. aasta alguses ümber tõsta - tegeliku otsuse 2011. aasta alguses portfellis olevate väärtpaberite kohta teeb investor 2012. aasta alguses täidetavas 2011. aasta tuludeklaratsioonis. "Seejuures tasub tähele panna, et nende väärtpaberite kohta, mida müüakse 2011. aasta jooksul, peab otsuse langetama müügihetkel," selgitas Elviste. Nimelt peab tulumaksukohustuse edasilükkamiseks väärtpaberite müügist saadava summa kandma investeerimiskontole. Samuti tuleb maksusoodustuse kasutamiseks soetada väärtpaberid investeerimiskontol oleva raha eest.

Elviste sõnul investeerimiskonto pärast investeerimise alustamisega ootama ei pea. Pigem tasub mõelda väärtpaberite müügil, kas seda teha sel või järgmisel aastal. "Järgmisele aastale tasub tehing lükata juhul, kui pole oodata konkreetse väärtpaberi hinna kukkumist ja soovitakse müügist saadud summa paigutada uude väärtpaberisse. Investeerimise alustamisega ei pea ootama, kuna ka olemasolevad väärtpabereid saab näidata investeerimiskonto osana. Selleks peab investor 2012. aasta alguses täidetavas 2011. aasta tuludeklaratsioonis kandma need väärtpaberid investeerimiskontole - näitama deklaratsioonis nende väärtpaberite soetusmaksumust investeerimiskonto sissemaksena," selgitas Elviste.

Kuigi seadusemuudatuse puhul rõhutati, et maksusoodustus teeb investorid aktiivsemaks, pole see Elviste ja Kerti sõnul nii lihtne - seadusemuudatus iseenesest kiiresti investorite aktiivsust juurde ei tekita ning seda on raske eristada.

LHV investeerimispanganduse juhi Erki Kerti sõnul tähendab seadusemuudatuse jõustumine süsteemi väljaarendamist, et investorite jaoks tulude raporteerimine võimalikult lihtsana hoida.

Ka Swedbank teavitab muudatustest internetipanga ning kliendikirja vahendusel.

SEB investeerimissuuna äriarendusjuht Kaur Elviste tõi välja, et riigi poolt pangale seatud lisakohustused on seotud teenitud tulult tulumaksu mahaarvestamisega. "Väljaspool investeerimiskontot peame maksustatavalt intressilt tulumaksu maha arvestama, kuid investeerimiskonto puhul me seda teha ei tohi. Nende arendustega peame suutma 2011. aasta alguseks valmis saada. Kliendid vajavad abi 2012. aasta alguses tuludeklaratsiooni täitmisel, kuidas ja kui palju me neid aidata saame, sõltub seadusandaja poolt paika pandavatest reeglitest," rääkis Elviste.

"Praegu on kogu investeerimiskontoga seotud deklareerimise kohustus jäetud investori kanda, pank saab abistada ainult vajalike andmetega," lisas ta.

Oleme pankade ja kindlustusandjatega tihedalt suhelnud nii eelnõu väljatöötamise faasis kui ka arutanud erinevaid rakenduslikke küsimusi pärast seaduse vastuvõtmist.

Tagasiside on olnud üldiselt positiivne. Küsimusi on olnud erinevaid - peamiselt maksutehnilisi, mida esitavad eelkõige pangad ja kindlustusseltsid, et paremini kliendile muudatusi selgitada.

Rahandusministeeriumi poolt on olemas eelnõu seletuskiri, loodame sügise jooksul saada valmis süsteemi tutvustava juhendi, mis lisaks üldistele põhimõtetele sisaldab näiteid maksukohustuse arvutamise kohta ja vastuseid meieni jõudnud küsimustele.

Eelkõige peab investor olema kursis sellega, kas riik kuulub ELi või OECDsse.

Juhul kui ei kuulu, saab ta lihtsustatult öeldes sellest riigist osta üksnes neid väärtpabereid, mis on börsil kaubeldavad, või fondiosakuid, mille üle finantsjärelevalvet teostatakse. Ka tuleb sel juhul vastav tehing teha panga või muu professionaalse finantsvahendaja kaudu.