Maakondade TOP: Kriisiaja tiiger Jõgevamaa panustab stabiilsusele

Äripäeva maakondade TOPide põhjal olid Jõgevamaa ettevõtjad ainsad, kes viimasel kolmel aastal nii käivet kui ka kasumit kergitasid.

"Suured vapustused, nagu näiteks suured koondamised, olid meil kui põhiliselt agraarpiirkonnas juba üle viie aasta tagasi ära, kui mindi üle efektiivsemale tootmisele," rääkis Svjatõšev. "Põllumajandusettevõtted on viidud tasemele, kus ei olegi enam kedagi koondada. Meie ressurss on parimad põllumaad. Panustame sellele, et paikne inimene kasutaks kohalikku ressurssi ja tegeleks põllumajandustootmise ning toiduainetööstusega. Süüa tahab inimene ju alati, nii masu kui ka buumi ajal."

"Kaubandus-teenindussektoris jääme veidi keskmisest tasemest alla ja meie osakaal vabariigi tööstustoodangus moodustab marginaalse osa," nentis Svjatõšev ning lisas, et kahjuks kiratseb Jõgevamaal ka turism.

Ka pole Jõgevamaal suuri ettevõtteid. "Üle 200 töötajaga ettevõtet pole meil ühtegi ja neid, kus töötajaskond mahub 150-200 vahele, võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel," täpsustas Svjatõšev. "Enamik on väikeettevõtted ja pereettevõtted. Samas on sellised ettevõtted just kõige paindlikumad."

Töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul on Jõgevamaa kogu masu aja olnud vabariigis üks väikseima töötuse määraga maakond. "Aastaid viis tagasi, kui siin suuremad koondamised olid, oli Jõgevamaa suurima töötuse määraga maakond," täpsustas Võsaste.

Võsaste hinnangul on Jõgevamaale viimasel ajal hakanud tasapisi töökohti juurde tekkima.

"Oleme tähele pannud, et mitmed firmad, näiteks puidutööstusettevõtted, kes eelmisel kevadel koondasid, on nüüd taas hakanud inimesi tööle võtma," lausus Võsaste.

Võsaste kinnitusel vahendavad nad praegu päris laias valikus töökohti. "Vajatakse nii tipptöölisi ehk spetsiaalse haridusega inimesi ja on vajadus ka väheste oskustega lihttööliste järele," lisas Võsaste.

Svjatõšev tõdes, et agraarpiirkonnale omaselt on Jõgevamaal ka palgatase üks vabariigi madalamaid.

"Eks meie inimesed igatse samuti kõrgemat palka, aga siin kohapeal lihtsalt valikuid eriti pole. Kel kõrgem kvalifikatsioon, otsib töökohta mujalt, näiteks Tartust," kommenteeris Svjatõšev.

Ta rõhutas, et maavalitsus on viimasel ajal just selles suunas tegutsenud, et ühendus Tartuga paraneks. "Järgmise aasta lõpus valmib Jõgeva-Tartu maanteel Kaareperes viadukt üle raudtee, samuti loodame Jõgeva ja Tartu vahelise rongiliikluse parendamisele," rääkis Svjatõšev.

"Meie eesmärk on, et jõgevamaalasel oleks siin kodu, kus tal on hea elada, aga töötada võib ta ka Tartus," rääkis ta. "Peaasi, et ühendus Tartuga hea oleks."

Svjatõševi sõnul pole ehitusbuumist Jõgevamaal kunagi rääkida saanud, kuid näiteks kaubandusettevõtted on siin igal aastal uue kaupluse või laienduse avanud. "Kohe lüüakse Jõgeva kesklinnas kopp maasse meie jaoks väga olulise kohtu- ja politseihoone ehitamiseks," seletas Svjatõšev.

Maakondade edukamad toimetasid tänavu vähem kasumlikult kui aasta tagasi.

Nimelt teenisid 15 maakonna esivedurit eelmisel aastal 5,1 miljardi kroonise käibe juures enam kui miljard krooni kasumit. Tänavu käive küll kasvas kümnendiku võrra, kuid kasum kahanes pea poole võrra.

Suurima panuse andis heasse tulemusse eelmisel aastal Ida-Virumaa tööstushiid Nitrofert, mis teenis 1,5 miljardi kroonise käibe juures enam kui 700 miljonit krooni kasumit. Mullune Ida-Virumaa edukaim ja ka Eesti edukamate ettevõtete TOP 100 võitnud, välisomanikule kuuluv Nitrofert peatas aga eelmise aasta veebruaris väetiste liiga madalate hindade tõttu tootmise.

"Sellel aastal ei ole meil mingit kasumit, sest iga kuu saab Nitrofert 14 miljonit krooni kahjumit. Ei näe, et tehas käivituks, sest hinnad ei ole veel päris need, mida tahaks," kommenteeris ettevõtte juht Aleksei Nikolajev mullu tehase käekäiku. Paigalseisu tõttu kahaneski ettevõtte käive aastaga 90% ehk 164 miljoni kroonini ja ärikahjumiks kogunes 230 miljonit krooni. Finantstulud aitasid kogutulemuseks siiski 10 miljonit krooni kasumit.

Selle aasta edukaim kemikaale vahendav OÜ Indore Chemical kasvas viimase kolme aastaga gasellina. 2007. aasta 5 miljoni kroonisest käibest hüppas ettevõte mullu 500 suurema käibega kohaliku firma hulka ja teenis enam kui 300 miljonit krooni müügitulu. Sarnaselt liikus kasum, mis viimase kahe aastaga kümnekordistus.

Tänavu pole samas ettevõtte omaniku ja juhi Igor Goleništševi sõnul põhjust end kiita - majanduskriisi tõttu jäävad tulemused tunduvalt kehvemaks kui mullu. "Loodame, et järgmine aasta on parem," lisas ta. Ettevõte võitis lisaks Eesti maakondade TOPile ka Harjumaa ja hulgikaubandusfirmade TOPi.

Suurimat rentaablust näitas tänavu Ida-Virumaa metallitööstus Stako Diler, mis lahkus tänavu Loksa Laevatehase omanikeringist. Tehing laevatehasega andis erakorralist kasumit ligi 50 miljonit krooni, mis kergitas 50 miljoni kroonise käibega firma rentaabluse näitaja 114 protsendini.

Jõgevamaa on valdavalt agraarpiirkond ja esmasektori käekäik mõjutab selle arengut oluliselt. Põllumajandusfirmade mulluste majandusnäitajate tõusu taga võib olla kaks tegurite kompleksi. Esiteks see, et 2008. aastal olid majanduskriisist tingituna hinnad väga all. Nüüd, kui raha liikuma hakkas ja on vaja reserve täiendada ning takkapihta veel ikaldustest ja vähendatud tootmismahtudes tingituna on pakkumine väiksem, on hinnatõus väga loogiline tulem. Teine tegur on see, et kuna põllumajandusfirmad saavad arvestatavaid eurotoetusi, siis nad ka valdavalt deklareerivad oma tulusid, mida ei saa ilmselt öelda kõikide, näiteks teenindus- ja ehitussektori firmade kohta.

Ressursimajandustel on olnud tänavune aasta väga hea. Ja üha paremaks läheb! Toormehinnad maailmas tõusevad ja tegu pole mitte spekulatiivse tõusuga nagu oli see 2007.-2008. aastal, vaid pikaajalise nõudluse kasvuga, mida lisaks lääneriikidele toidavad ka kiiresti kasvavad suured Aasia ja Ladina-Ameerika tõusvad tööstusriigid.

Julgeks arvata, et esmasektorile - metsa ja põllumajandusele, kalandusele ja ka kaevandustele - tuleb lähikümnend väga hea ehk kõik, mis on seotud toidu ja energeetikaga, teeb läbi olulise kasvu. Nii et kui sul on palju maad ehk põldu, metsa ja raba (elik biomassi), aga lisaks ka tuulist rannajoont, siis on loota arvukalt uusi investeeringuid. See tähendab ka uusi töökohti, mis uute tehnoloogiate kõrge efektiivsuse tõttu eeldavad üldjuhul siiski kõrget kvalifikatsiooni. Seepärast peaks arvestama, et praegu on Eesti põllumajanduses ja kalanduses toimumas põlvkonnavahetus ja pigem kummitab sektorit juba praegu ettevõtjate ning oskustöölise puudus.

Põltsamaa piirkonnas hakkab tulevikus kummitama tööjõupuudus. Kõik räägivad praegu, kuidas töökohti luua. Aga tekib küsimus, et kellega me need töökohad tulevikus täidame, kui inimesi võtta pole. Pigem tuleks mõelda, kuidas struktuuri korrastada selliselt, et vähemate inimestega hakkama saada.

Lihtsama ehk liinitööjõu oleme seni saanud ikka kohapealt, aga kurgi- ja kõrvitsahooajal oleme palganud lisatöökäsi mujaltki. Ja suur seltskond meie spetsialistidest ja juhtidest sõidab hommikuti tööle Tartust.