Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna börs Baltikumi säravaim täht

    Ülemaailmse kriisiga kõvasti sugeda saanud Tallinna väärtpaberibörs on viimase aastaga teinud muljetavaldava tagasituleku.

    OMX Tallinna indeks sulgus reedel tasemel, mida viimati nähti 2008. aasta jaanuaris. Paistab, et ülemaailmsest finantskriisist tekkinud tugev langus on viimase pooleteise aastaga suudetud ületada ning taas võib keskenduda buumiajastu tasemete alistamisele. Sellisel järsku kasvanud investorite kindlustundel on alati ka mingi suurem ja laialdasem põhjus.
    LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on ühelt poolt tõusu tinginud kõikide usaldusindeksite nagu majandususalduse indeksi taastumine kriisieelsetele tasemetele, lisades, et teiselt poolt loob positiivsus uut positiivsust ning tugevalt tõusnud aktsiate hinnad toovad börsile üha rohkem ja rohkem investoreid.
    Täpselt sedasi on ka läinud. Reedel kirjutas Nasdaq OMX Tallinna juhatuse esimees Andrus Alber, et kauplema on asunud põhiliselt jaeinvestoreid, mis näitab inimeste valmisolekut jälle investeerida. Nii näiteks ületati reedel käesoleva aasta seisuga terve 2009. aasta börsitehingute kogusumma, liikudes aasta lõpuks 100 000 tehingu suunas. Alates börsi loomisest 1996. aastal on rohkem tehinguid tehtud vaid aastatel 1997 ja 2007.
    „Kui võtta aluseks finantskriisi põhjustatu, siis on Tallinna börs taastunud väga jõuliselt, kuid indeksi taastumisele on kaasa aidanud ka mitmed suured tagasiostmised (Saku, Eesti Telekom, Norma) ning palju ettevõtteid kaupleb siiski jätkuvalt madalamal tasemel kui 2008 aasta sügisel, kui Lehmann Brothersi kokkuvarisemisega kriis algas,“ lisas Vallikivi.
    Olulist rolli raha jõudmisel väärtpaberiturgudele on mänginud riikide valitsuste ja keskpankade rahapakkumise poliitika. Läinud nädalal kuulsime, kuidas Ühendriikide Föderaalreserv kavatseb rahatrükkimise teel soetada 600 miljardi dollari väärtuses valitsuse pikaajalisi võlakirju. Vallikivi sõnul on suurendanud cash is trash (raha on prügi) meeleolu. „Kui finantskriisi tipul valitses ütlemine cash is king (raha on kuningas), siis keskpankade sisuliselt null intressimäärapoliitika, rahatrükkimine ning globaalne valitsuskulutuste kasv on pannud investorid mõistma, et kõige kiiremini on hetkel väärtust kaotamas just sularaha ning investorid liiguvad üha rohkem nn reaalsete väärtuste suunas nagu kuld, võlakirjad, aktsiad,“ selgitas Vallikivi.
    Suurte teguritena mängivad oma osa ka pangad ning ettevõtted. Eestist on vähem kui aastaga deflatsioonilisest keskkonnast saanud inflatsiooniline keskkond, mis rahakogujate seas valitseb paanika, et säästud käes ära ei sulaks. Vallikivi hinnangul otsivad on investorid sunnitud raha hoidmisele otsima alternatiive, sest pankade 5-6% hoiuseintressid on minevik. Ta lisab, et ka ettevõtted on oma osa mänginud raha voolamisel börsile. „Suured ja rasked ning ka valulised kärped on tehtud ning ellujäänud ettevõtted sammuvad tulevikule vastu hoopis efektiivsematena kui enne kriisi oldi,“ lisas Vallikivi.
    Eesti Energia börsile? Nii Alber kui Vallikivi leiavad, et üks prioriteetidest on suurte institutsionaalsete investorite tagasimeelitamine, mis ei saa olema lihtne. Alber leiab, et Telekomi lahkumise järel on arvestatava käibega ettevõtteid väga vähe, eelkõige Olympic ja Tallink, kuid olukorda aitaks parandada Eesti Energia börsiletoomine. „Olen veendunud, et Eesti Energia börsile toomine on kohaliku kapitalituru ja välisinvestorite juurdemeelitamise aspektist väga oluline. Loodan väga, et pärast valimisi on poliitikutel julgust Energia börsiplaanide juurde tagasi pöörduda,“ selgitas Alber.
     „Väga suurt rolli mängis ka institutsionaalsete investorite paaniline põgenemine – see tekitas nn negatiivse mulli, kus ettevõtted olid müügis  naeruväärsete hindadega,“ selgitas Vallikivi kriisi järel toimunud arenguid. Tema sõnul aitab saabuv euro tõsta institutsionaalset huvi, kuid sama palju või isegi rohkem avaldab mõju Eesti liitumine OECD riikide grupiga.
    Vaadates tulevikku, siis täiesti rahulikku merd ei saa prognoosida. Vallikivi hinnangul peaks positiivsus jätkuma, kuigi on oht taas mullistumiseks. „Võtmetähtsusega on investorite meeleolu, mis võib lähiaegadel juba liigagi positiivseks kujuneda ning tuua kaasa head tingimused mulli tekkeks,“ leiab Vallikivi, kuid selgitab, et investoritel on veel liiga hästi meeles paari aasta tagused sündmused.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.