Fredy-Edwin Esse • 8. november 2010 kell 3:57

Tallinna börs Baltikumi säravaim täht

Ülemaailmse kriisiga kõvasti sugeda saanud Tallinna väärtpaberibörs on viimase aastaga teinud muljetavaldava tagasituleku.

OMX Tallinna indeks sulgus reedel tasemel, mida viimati nähti 2008. aasta jaanuaris. Paistab, et ülemaailmsest finantskriisist tekkinud tugev langus on viimase pooleteise aastaga suudetud ületada ning taas võib keskenduda buumiajastu tasemete alistamisele. Sellisel järsku kasvanud investorite kindlustundel on alati ka mingi suurem ja laialdasem põhjus.

LHV maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on ühelt poolt tõusu tinginud kõikide usaldusindeksite nagu majandususalduse indeksi taastumine kriisieelsetele tasemetele, lisades, et teiselt poolt loob positiivsus uut positiivsust ning tugevalt tõusnud aktsiate hinnad toovad börsile üha rohkem ja rohkem investoreid.

Täpselt sedasi on ka läinud. Reedel kirjutas Nasdaq OMX Tallinna juhatuse esimees Andrus Alber, et kauplema on asunud põhiliselt jaeinvestoreid, mis näitab inimeste valmisolekut jälle investeerida. Nii näiteks ületati reedel käesoleva aasta seisuga terve 2009. aasta börsitehingute kogusumma, liikudes aasta lõpuks 100 000 tehingu suunas. Alates börsi loomisest 1996. aastal on rohkem tehinguid tehtud vaid aastatel 1997 ja 2007.

„Kui võtta aluseks finantskriisi põhjustatu, siis on Tallinna börs taastunud väga jõuliselt, kuid indeksi taastumisele on kaasa aidanud ka mitmed suured tagasiostmised (Saku, Eesti Telekom, Norma) ning palju ettevõtteid kaupleb siiski jätkuvalt madalamal tasemel kui 2008 aasta sügisel, kui Lehmann Brothersi kokkuvarisemisega kriis algas,“ lisas Vallikivi.

Olulist rolli raha jõudmisel väärtpaberiturgudele on mänginud riikide valitsuste ja keskpankade rahapakkumise poliitika. Läinud nädalal kuulsime, kuidas Ühendriikide Föderaalreserv kavatseb rahatrükkimise teel soetada 600 miljardi dollari väärtuses valitsuse pikaajalisi võlakirju. Vallikivi sõnul on suurendanud cash is trash (raha on prügi) meeleolu. „Kui finantskriisi tipul valitses ütlemine cash is king (raha on kuningas), siis keskpankade sisuliselt null intressimäärapoliitika, rahatrükkimine ning globaalne valitsuskulutuste kasv on pannud investorid mõistma, et kõige kiiremini on hetkel väärtust kaotamas just sularaha ning investorid liiguvad üha rohkem nn reaalsete väärtuste suunas nagu kuld, võlakirjad, aktsiad,“ selgitas Vallikivi.

Suurte teguritena mängivad oma osa ka pangad ning ettevõtted. Eestist on vähem kui aastaga deflatsioonilisest keskkonnast saanud inflatsiooniline keskkond, mis rahakogujate seas valitseb paanika, et säästud käes ära ei sulaks. Vallikivi hinnangul otsivad on investorid sunnitud raha hoidmisele otsima alternatiive, sest pankade 5-6% hoiuseintressid on minevik. Ta lisab, et ka ettevõtted on oma osa mänginud raha voolamisel börsile. „Suured ja rasked ning ka valulised kärped on tehtud ning ellujäänud ettevõtted sammuvad tulevikule vastu hoopis efektiivsematena kui enne kriisi oldi,“ lisas Vallikivi.

Eesti Energia börsile? Nii Alber kui Vallikivi leiavad, et üks prioriteetidest on suurte institutsionaalsete investorite tagasimeelitamine, mis ei saa olema lihtne. Alber leiab, et Telekomi lahkumise järel on arvestatava käibega ettevõtteid väga vähe, eelkõige Olympic ja Tallink, kuid olukorda aitaks parandada Eesti Energia börsiletoomine. „Olen veendunud, et Eesti Energia börsile toomine on kohaliku kapitalituru ja välisinvestorite juurdemeelitamise aspektist väga oluline. Loodan väga, et pärast valimisi on poliitikutel julgust Energia börsiplaanide juurde tagasi pöörduda,“ selgitas Alber.

 „Väga suurt rolli mängis ka institutsionaalsete investorite paaniline põgenemine – see tekitas nn negatiivse mulli, kus ettevõtted olid müügis  naeruväärsete hindadega,“ selgitas Vallikivi kriisi järel toimunud arenguid. Tema sõnul aitab saabuv euro tõsta institutsionaalset huvi, kuid sama palju või isegi rohkem avaldab mõju Eesti liitumine OECD riikide grupiga.

Vaadates tulevikku, siis täiesti rahulikku merd ei saa prognoosida. Vallikivi hinnangul peaks positiivsus jätkuma, kuigi on oht taas mullistumiseks. „Võtmetähtsusega on investorite meeleolu, mis võib lähiaegadel juba liigagi positiivseks kujuneda ning tuua kaasa head tingimused mulli tekkeks,“ leiab Vallikivi, kuid selgitab, et investoritel on veel liiga hästi meeles paari aasta tagused sündmused.

Hetkel kuum