Rootsi kui hoiatav näide

Rootsi Riksbank lõpetas esimese maailma keskpangana hädaabilaenude andmise läinud kuul, kuid sellele järgnenud arengud näitavad, et muu Euroopa selleks kindlasti veel valmis ei ole.

Kõigest kuu ajaga on Rootsi lühiajalised intressimäärad tõusnud kõrgeimale tasemele alates jaanuarist. Riigi võlakirjaturust kaks korda suuremat hüpoteegiturgu on tabanud müümislaviin pärast 300 miljardi Rootsi krooni väärtuses nn kriisilaenude äralangemist.

Rootsi keskpanga juhid otsustasid juunis peatada erakorraliste abilaenude andmise, sest riigi finantsturud ja pankade n-ö puhvrid hinnati piisavalt tugevateks. Esialgu tundus see õige sammuna, sest kõige väiksema eelarve defitsiidiga Euroopa Liidu liikmesriik ennustab sel aastal 4,8protsendilist majanduskasvu.

"Rootslaste käik on tõestanud, et finantssüsteemid on endiselt väga tundlikud ja enesekindlus on kehv," ütles Storebrand Kapitalforvaltningi analüütik Andreas Halldahl Bloombergile.

Likviidsuse vähendamine kindlasti ei sobiks teistele odavast laenurahast sõltuvatele ELi liikmesriikidele, kus keskpankade otsene abi määrab nende riikide tulevikku. Peaasjalikult tuleb siin silmas pidada Kreekat, Iirimaad ja Portugali, kes hõivasid Euroopa Keskpanga septembris antud laenudest 61% ja enne seda 51%.

Neid muresid on mõistnud ka Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, kes andis mõista, et finantskriisiga võitlemiseks rakendatud meetmeid veel ei tühistata. Trichet' hinnangul tooks likviidsusabi kaotamine kaasa kriisi süvenemise nn Euroopa perifeersetes riikides.

Minule meenutab kogu see olukord narkosõltuvusest võõrutamist, kus esmalt headel aegadel ennast nautinud riigid üritavad vanadest pahedest lahti saada, kasutades selleks lahjemates annustes just sedasama mõnuainet, millest häda alguse sai - raha.

Esialgu peab Rootsi veel vastu, kuid ühel hetkel võib taas vajadus mõnuaine ehk raha järele liiga suureks kasvada ja sel hetkel ma ei soovita Rootsis enda väärtpabereid hoida.