Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meie välispartnerid janunevad tegeliku ja tõese info järele
Olen oma 15aastase eksporditurgudel tegutsemise aja jooksul võtnud vastu üle 150 väliskülalise eri ettevõtetest ja viinud neid külastama erinevaid Eesti ettevõtteid.
Tagasiside, mida ma pärast ametlikke viisakusavaldusi olen saanud, on viinud mind veendumusele, et kõige rohkem vajavad meie koostööpartnerid kindlustunnet.
Välisettevõtjail on kahtlusi, kas ettevõte, kellega ta koostööle kavatseb hakata, on üldse mingi aja pärast olemas, kas ta suudab osta vajaminevad kogused kvaliteetset toorainet ja kindlustada selle varud; millistel seadmetel ta seda toodangut kavatseb tegema hakata; kas need seadmed üldse tagavad nõutava kvaliteedi; kuidas kavatseb ta lepingut täita juhul, kui ta ainus seade või tootmisliin rikki läheb; kes kontrollib kvaliteeti ja tagab lepingute täitmise.
Nendele küsimustele vastust otsides peab meie tulevane koostööpartner sageli lendama läbi mitme ümberistumise Tallinna, rentima auto, sõitma kümneid ja sadu kilomeetreid meie ohtlikel teedel ja pahatihti veenduma, et asjad pole hoopiski nii roosilised.
See ei ole elustiil, millest meie tulevased koostööpartnerid unistaksid. Ta soovib adekvaatset hinnangut ettevõttele, tema võimekusele ja tulevikuväljavaadetele. Ta tahab eksperthinnangut ettevõtte tehniliste võimaluste kohta, kinnitust, et seadmed ja personal suudavad tagada nõutava kvaliteedi, saada ülevaadet ja vahekokkuvõtteid asjade seisust igas tooteteostusfaasis ning kvaliteedikontrolli ning tootevastavussertifikaati.
Oma kogemusest tean, et ostjad on nõus selle eest maksma. Kui me ei suuda talle sellist kindlustunnet tagada, siis elab ta kuni tarne teostumiseni pidevas ebakindluses ja teadmatuses ning suure tõenäosusega liigitab ta kogu siinse äritegevuse riskantsete tegevuste valdkonda.
Vajaliku usaldusfooni annaks teadmine, et projekti kulgu jälgitakse ning tal on sellest ülevaade. Seda kõike peame me talle pakkuma ja mis peamine, ta peab seda saama oma kabinetist väljumata.
Meie majanduslik potentsiaal ei peaks olema nähtav mitte ettevõtete kodulehekülgede klantspiltide ja nende enesehinnangupõhiste kirjelduste kaudu, vaid olema tõene ja usutav. Eelmisel aastal kavatses üks mu tuttav Norra ettevõtja Export Directoryst saadud informatsiooni põhjal külastada üht metallitööstusettevõtet, kes reklaamis end programmjuhtimisega metallitöötluskeskustel teenuse pakkujana. Takso viis norraka ühe Lasnamäe paneelmaja trepikoja ukse ette. Ka hilisemal uurimisel selgus, et tootmist sel ettevõttel tegelikult pole, vaid ta lootis tellimuse saamisel kuidagi teiste abi kasutades improviseerida.
Üks Taani ehitusettevõtja aga sattus sama allikat kasutades ühte betoonelemente tootvasse ettevõttesse, kus töömehed viskasid labidaga segu puust kasti ja nimetasid seda eritellimuse täitmiseks! Jah, kindlasti on ka lihtsamaid ja tagasihoidlikemate nõudmistega kliente, kellele sobiksid sellised odavamad ja primitiivsemad lahendused, aga kas poleks targem hoida meid külastavaid äripartnereid selliste kogemuste eest ja pakkuda neile valikuid, mis baseeruvad tõesel infol.
Selleks pakun välja lahenduse - loogem Export Gates Estonia, infovahetus- ja teeninduskeskkond ekspordi arendamiseks, ehk värav, mis viiks kliendi teenindusruumi, kus kohtuvad välismaine nõudlus ja kodumaine pakkumine. Teenindusruum koosneb infovahetussüsteemidest, pakkumiskeskkonnast ja haruteedest, mis viivad ettevõteteni. Teenindusruum peaks olema meie kaubandusesindus, mis asub kõikjal, kus on internet.
Loodavas keskkonnas saaksid me koostööpartnerid informatsiooni teda huvitava valdkonna ettevõtete potentsiaalist, võimalustest, usaldusväärsusest, tootenäidistest, sertifikaatidest ja ka vabadest ressurssidest.
Eesti ettevõtted, kes on huvitatud oma eksportvõimekuse esitlemisest ses keskkonnas, annavad enda kohta andmed ja pädevad eksperdid kinnitavad nende andmete paikapidavust. Ettevõte saab tehnoloogilise võimekuse ja vajadusel ka iga eraldiseisva protsessi kohta reitingu ning ka soovitused ekspertidelt, milliseid samme tal tuleks astuda, et oma võimekust parandada.
Kõrgem reiting annab paremad võimalused ja püüd areneda täiuslikkuse poole tekib ettevõtetel endil. Hinnangud tekivad objektiivsete näitajate põhjal. Kui näiteks ettevõtte treipink on amortiseerunud ja ta ei suuda enam kunagist täpsusklassi tagada, siis nii see tema tehnoloogilise võimekuse reitingus kajastubki. Ettevõtte kodulehel olev ilus pilt moodsast töövahendist on sel juhul täiendatud infoga tõeste parameetrite ja näitajatega. Tekib usutavus, usaldusväärsus, läbipaistvus ja kindlustunne.
Selles avatud nõudlus-pakkumise keskkonnas saaks suuremate projektide teostamist jagada ettevõtete vahel ilma, et tekiks peatöövõtjate hinnadiktaat. Iga osaleja teeb oma avaliku pakkumise ja saab tasustatud just oma reaalse osaluse ulatuses. Peatöövõtjaks võib sel juhul tinglikult nimetada keskkonna administraatorit, kes valdab oskusteavet, on kursis maailmaturu hindadega ning kes määratleb osapoolte pakkumiste ning neile lisatud teenuste tegeliku väärtuse. Erinevate protsesside teostajad aga valib tellija.
Skeptikuile, kes arvavad, et avatud keskkonnas muutuvad nende tegemised liiga läbipaistvaks ja ärisaladused saavad paljastatud, peab meelde tuletama, et maailm on juba ammu avatud ja ainus suur ärisaladus saab olla vaid see "keemiline" protsess, kuidas nad oma klientidelt seitse nahka koorida kavatsevad. Pole vaja ärisaladuse mõistet üle müstifitseerida.
Ma usun ka, et eraettevõtlusele ei pakuks see projekt piisavat investeerimiskindlust. Selleks on vaja uut, selge visiooniga ja arusaadavat ettevõtete ärihuvidest sõltumatut katusorganisatsiooni, mis oleks tõeliseks mootoriks kogu riigi ettevõtluskeskkonna arengule.