Anne Oja • 13. november 2010 kell 11:11

Lepp ärikeelu pärast nina norgu ei lase

Tänavu jaanuaris ärikeelu saanud Pärnu ärimees Elmar Lepp tegevusetult ei istu, kuid puhkab enda sõnul juhatustest, nõukogudest, komisjonidest ja koosolekutest.

„Noh, ma andsin lihtsalt käenduse, olin omanik ega kontrollinud firma juhatajat piisavalt,“ meenutas Lepp ärikeelu saamise põhjusi. Lepa sõnul tegid teised kaubanduskeskused, neid finantseerinud pangad ja kohalikud poliitikud talle lihtsalt kambaka, sest madala laenukoormusega Lepa kaubanduskeskus oleks teiste äriplaanid uppi löönud.

Lepp ütles, et ärikeelu saamist ta ei põe, kuna raha pole mehe elus kunagi kõige tähtsam olnud. Ka tööd ja tegemisi on Lepal siiani piisavalt, kuna enda sõnul on teda kutsutud mitmeid kinnisvaraprojekte nõustama.

Lepp märkis, et ärikeelust on lihtne lahti saada, sest selleks tuleb äri alustamise soovi korral teha pankrotihaldurile vaid vastav avaldus. Millal Lepp taas aktiivsesse ärisse tagasi tuleb, ei osanud ta aga öelda. „Praegu ma puhkan, olen rahul, et ei pea kuhugi kellaaja peale minema,“ kommenteeris Lepp.

Möödunud nädala keskpaigaks oli ärikeelu saanud juba üle 70 eraisiku, mida sama palju, kui möödunud aasta lõpus ja kolm korda rohkem kui 2008. aastal.

Kokku seisis keelunimekirjas 226 nime. Kahe kohta kehtis karmim keeld – ettevõtluskeeld. Kui neile kahesajale inimesele lisada veel 121, kelle ärikeeld on juba tühistatud, on alates 2000. aastast mustas nimekirjas olnud vähemalt 348 usaldust kuritarvitanud ettevõtjat, kirjutas Delovõje Vedomosti.

Ärikeelu seadmise taotlusi võivad kohtule esitada nii pankrotihaldur kui ka teised maksejõuetusmenetluse osalised, kuid igal juhul langetab otsuse kohtunik, kes võib keelu seada ka omal algatusel. Kui asjas on näha kriminaliseerumist, võib kohtult ärikeeldu paluda iga soovija. Mõnikord juhivad suurematele rikkumistele tähelepanu ka laenuandjad.

Hetkel kuum