• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiastrateegia vajab uut lähenemist

    Ei tea kust on tekkinud väide, et energiasektor, eriti elektrisektor, vajab 100 miljardit krooni investeeringuid, mida olevat tarvis energiavarustussüsteemide asendamiseks, uuendamiseks jne.
    Loogiline oleks, et energiateemat arendataks ennekõike lõpptarbimisest lähtudes, sest tarbimisvajadused on lõpuks need, mis määravad tootmise mahu, investeeringud, keskkonnaprobleemide ulatuse ja sotsiaalsed mõjud. Pole ju mõtet toota tootmise pärast, mis oli muuseas nõukogude aja majanduse kõrbemise võib-olla kõige tähtsam põhjus - tarbija oli teisejärguline. Tarbimise kohta aga ei ütle Eesti energeetika põhidokumendid peaaegu midagi. 2004. aastast pärit kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline arengukava aastani 2015 ütleb üsna napilt, et "primaarenergia tarbimine ei pea ületama 2003. aasta taset" ning lisab veidi juurde "energia säästlikust kasutamisest".
    Uus, selle aasta veebruaris valitsuselt heakskiidu saanud elektrimajanduse arengukava aga piirdub OÜ Põhivõrk tarbimise kohta antud prognoosiga, et elektri tarbimine kasvab 1,6-3,8% aastas, seletamata midagi muud. Varasemas kavas oli toodud hinnang, et säästupotentsiaal on 10-15%, kuid ei midagi selle kasutamisest. Protsent on muidugi hinnanguline ja võib väga hästi olla ka kaks korda suurem.
    Siit küsimused, millele pole veenvat vastust antud - kas primaarenergia tarbimine peab ikka jääma samale tasemele, kui säästlik peab olema energiatarbimine ja kas tarbimist saaks rohkem koomale tõmmata?
    Probleem pole must-valge, kuid mõtlemisainet energiastrateegia paremaks kujundamiseks on siin küll.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Endine minister: kui me toidutootjaid ja põllumehi ei aita, tulevad pankrotid
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.