Maailma majandus "supertsüklis"

Panga ökonomisti Gerard Lyonsi poolt eile avaldatud raport ütleb, et maailma majandus on praegu juba kolmandas supertsüklis. Esimene tavapärasest kiirem pikaajaline kasvuperiood kestis aastail 1870-1913 ning järgmine Teise maailmasõja lõpust kuni 1970ndade alguseni. Võib-olla paljudele üllatuseks teatas pank, et kolmas supertsükkel algas juba 2000. aastal ning võib kesta tervelt kolm aastakümmet.

"Supertsüklis olemine ei tähenda seda, et majanduskasv on kogu tsükli vältel ühtlane ja tugev," seisab analüüsis. Näiteks esimese supertsükli ajal oli nii kõrget inflatsiooni kui ka deflatsiooni.

Teist supertsüklit saab iseloomustada kui stabiilsete valuutade perioodi, kus valuutakursid olid seotud kas kulla, hõbeda, rahaliitude ja Bretton Woods süsteemiga. Praeguse tsükli väljakutsed toovad aga esile nn valuutasõjad.

Standard Charteredi arvates ulatub globaalne majanduskasv aastail 2000–30 keskmiselt 3,5 protsendini aastas. Järgnevate kümnendite muutused on tohutud.

Pank arvab, et Hiina majandus läheb juba 2020. aastal USAst mööda ja 2030. aastal on Ühendriikide majandusest juba kaks korda suurem. Kui praegu annab Hiina maailma majanduse tootmismahust 9%, siis kahekümne aasta pärast tervelt 24 protsenti.

Hiina järgijõudmine USA-le on lihtne, kuna Ühendriikidele oodatakse (sarnaselt ELiga) pikaajaliselt 2,5% majanduskasvu. Hiina majandus peaks seevastu praeguse 10%se tempo pealt küll järele andma, kuid näitama supertsükli lõpuks ikkagi majanduskasvu 5%. Lisaks aitab Hiina majandusel uuele tasemele jõuda jüaani 25protsendine tugevnemine USA dollari suhtes.

Standard Charteredi teatel on lisaks Hiinale võitjate hulgas riigid, kel on raha ja finantsvarasid (väike võlakoormus), toorained (nende hulgas ka vesi ja teravili) ja kõrge loovus, mis väljendub riigi konkurentsivõimelises kohandumises.