Eesti allhankijad: IKEA peab sõna

"Esimesel momendil võib tõesti tunduda, et nad pigistavad," ütleb 15aastase IKEA-kogemusega ASi Wendre juht Vahur Roosaar. "1990. aastate lõpus ju räägiti IKEAst kui vereimejast, kes võtab tarnijast viimast ja ajab siis ta varem või hiljem pankrotti. Aga ka IKEA on muutunud ega taha mitte eri tootjate juures n-ö ringi šopata, vaid hindab järjest rohkem strateegilist partnerlust. Aga see saab toimida ainult siis, kui lastakse ka tarnijal areneda ja teenida," räägib Roosaar.

Hindadega survestamine on loomulik

IKEA-le teeküünlaid tootva Hansa Candle'i juhatuse esimehe Tarvo Mossi hinnangul on loomulik, et IKEA survestab tarnijaid hindadega. "Iga ostja esmakohus on küsida müüjalt nii odavat hinda kui võimalik," märgib ta. "Kui müüja usub, et on andnud oma parima ja et tema hind on konkurentsivõimeline, ja kui siis tuleb ka tellimus, oligi järelikult hind õige," ütleb Moss.

"Kõik kliendid sooviksid osta materjali või toodangut odavamalt ja IKEA ei ole mingi erand," sõnab ka IKEA-le kasespooni tootva OÜ Valmose juht Heiki Vahermets. "Samas ei saa väita, et IKEA-l on kõige väiksemad hinnad."

Vahermetsa sõnul tuleb neil konkureerida teiste Euroopa ja samuti Hiina spoonitootjatega, kuid hinna kõrval on tänapäeval väga oluline ka tarnekindlus, kvaliteedi stabiilsus ja isiklikud suhted.

Wendre juht Roosaar lisab, et kui koostöö IKEAga tundub kahjumlik, siis tuleks iseendale otsa vaadata ja küsida, miks me ei tule selle hinnaga välja.

"Teatud artikleid pole ka meil huvi teha, samas on nišid, kus meie süsteemid pakuvad konkurentsivõimelist paketti. Kui meie tulemusi vaadata, siis oleme ju läbi aegade kasumis olnud. Järelikult on võimalik raha teenida," ütleb Roosaar.

IKEA rangetest nõuetest on tootjale abi

Tarnijate sõnul nõuab IKEA rangelt, et tootja ehitaks oma süsteemid efektiivselt üles. "Mingit mustkunsti siin ei ole – tuleb lihtsalt olla selle ala efektiivseimate tootjate hulgas," kirjeldab Moss IKEA-le sobilikku tootjat. "IKEA-le ei ole võimalik öelda, et ma olen harjunud enda peale rohkem kulutama."

Kuigi Wendre koostööpartnerite seas on ka teisi suuri rahvusvahelisi jaekette, nagu näiteks Carrefour ja Tesco, on IKEA kõige pikaajalisem ja suurem klient. Roosaare sõnul on koostöö seetõttu ka kõige läbimõeldum ja süsteemid on aegade jooksul vastavalt teineteise vajadustele välja arendatud. "Teistega sellele tasemeni jõudmine võtab ikka tükk-tükk aega," ütleb Roosaar.

Efektiivsusesse investeerimine võib Roosaare sõnul aga saada vahel ettevõtetele takistuseks, sest investeeringud tehnoloogiatesse, masinatesse ja inimestesse ei tule tagasi ühe aastaga.

Oskavad ärisuhet korrektselt lõpetada

Aga kui tootmine juba efektiivselt käima saadakse, on tootjate sõnul IKEAga lihtne igapäevaselt äri ajada. "Siiani on nad kõigest kinni pidanud, mida on lubanud. Nad annavad pikalt ette tootmisplaani ja nende maksmiste järgi võib kella õigeks panna," räägib Moss ja lisab, et IKEA on ka üks vähestest, kes teab, mida ta osta tahab – millist toodet ja millise kvaliteediga.

Ka kaks ja pool aastat IKEA-le patju tootnud Delux OÜ juht Göran Sjöholm meenutab koostööd IKEAga ainult heade sõnadega. "Me õppisime neilt palju tootmise, logistika, turvalisuse ja töötingimuste loomise kohta," ütleb ta. "Ja nad teatasid meile pool aastat enne lepingu lõpetamisest ette, et meie kui tarnija kahjumeid ära hoida."

Koostöö lõppes seetõttu, et IKEA otsustas keskenduda kahele-kolmele tarnijale Euroopas ja Delux jäi nende jaoks liiga väikseks ja ettevõte ka ise keskendus teistele toodetele.

Autor: Kadri Bank, Indrek Kald