Brutokuupalk, mis tänavu II kvartalis tõusis 1,2% jätkas ka III kvartalis aeglast ronimist ülespoole, tõustes 0,9% võrreldes 2009. aasta III kvartaliga, teatas statistikaamet.
Keskmine brutokuupalk oli 2010. aasta III kvartalis 11 874 krooni (759 eurot) ja brutotunnipalk 72,00 krooni (4,60 eurot). 2009. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutotunnipalk 0,3%. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli brutopalk enne teist kvartalit olnud langustrendis juba viis kvartalit.
Samas reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes kaheksandat kvartalit järjest. 2010. aasta III kvartalis langes reaalpalk 2,3%.
Septembri lõpu seisuga oli töötajaid 4,8% vähem kui 2009. aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (9,2%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (10,2%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2009. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (5,2%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (11,3%).
Keskmine brutopalk oli juulis 11 817 krooni (755 eurot), augustis 11 523 krooni (736 eurot) ja septembris 12 276 krooni (785 eurot).
2010. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 068 krooni (1027 eurot) ja tunnis 114,93 krooni (7,35 eurot).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.
Seotud lood
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele