Pereelu haprad õnnehetked

Viimane tagasilükatud armuandmispalve tekitab Laras enesetapumõtteid ja John otsustab, et ainus võimalus on naine vanglast põgenema aidata.

Ettevõtmise võimatud väljavaated ja tema enese kogenematus ei heiduta Johni sugugi. Ta paneb kokku keeruka põgenemisplaani ning hüppab pea ees ohtlikku ja tundmatusse maailma, riskides armastatud naise nimel kõigega.

"Olen alati tahtnud tõsist trillerit teha. Ma olen ise kõige rohkem mõjutatud Hitchcocki filmidest, sellest, kuidas ta suudab luua nii mitmekülgsed tegelaskujud ja panna meid kõiki hoolima üheaegselt nii vaenlasest kui ka heast peategelasest," on Haggis öelnud ja märkinud, et soov midagi seesugust kinolinal järele proovida ajendas teda selle filmi tegemist ette võtma.

Tegu ei ole päris uue looga. Inspiratsiooni selle lavastamiseks ja filmimiseks sai Haggis prantsuse linateosest "Pour elle", mis aga on režissööri sõnul ülesehituselt mitmeti erinev.

"Filmis on kesksed märgilise tähendusega stseenid, mis on sisult üsna ühesugused, ent kuna minu film kestab üle kahe tunni, prantsuse versioon aga poolteist tundi, siis uues filmis toimub hulga rohkem," on lavastaja erinevustele viidanud.