• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PRIA toetuste salastamine külvab erinevaid arvamusi

    Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) lõpetas toetust saanud eraisikute ja FIEde nimede avaldamise, Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnangul tekitab see usaldamatust otsustajate suhtes.

    “Info kinnikeeramine tekitaks taas olukorra, kus inimesed ei usalda otsustajaid ja otsustamismehhanismi – nad ei tea, kuhu raha tegelikult läheb,” ütles Kallas, kes on võidelnud Euroopa Liidu läbipaistvuse, sealhulgas põllumajandustoetuste avalikustamise eest.
    PRIA otsustas toetusesaajad salastada Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse tõttu. Möödunud aastal pöördusid Euroopa Inimõiguste kohtusse mitu Saksa põllumeest, kelle hinnangul rikub toetuste saajate avalikustamine privaatsust. Põllumajandusettevõtted õigust ei saanud, küll aga keelati kohtulahendina eraisikute ja FIEde nimede avalikustamine.
    Kallas: avalikustamine võimaldas kontrollida
    Kallas rääkis, et toetussummade avalikustamine võimaldab raha kasutamist kontrollida. “Poliitika õigustatust on raske tõestada, kui me ütleme lihtsalt, et meie poliitika on küll õige, aga te ei tohi näha, mis on selle poliitika konkreetne lõpptulemus,” lisas Kallas.
    Nii ettevõttele kui ka FIEna toetust taotlenud ja saanud põllumees Juhan Särgava on PRIA otsusega rahul. Tema hinnangul pole Eesti ühiskond veel valmis toetust saanud põllumeeste avalikustamiseks, sest tihti saavad rahataotlejad põhjendamatult halba vastukaja.
    Särgava: avalikud toetused võivad ahvatleda pettureid
    “Kui ta teeb ausalt, higise ja väsinuna oma tööd, tõuseb hommikul kell viis ja läheb pimedaga magama ja kui ta siis enda töö ja tegemiste viljade kohta selliseid alatuid kommentaare kuuleb, pahandab see tõepoolest,” ütles Särgava.
    Teisalt ütles Särgava, et kui toetused on avalikud, võivad talumehed sattuda petturite rünnaku alla. “Nimeliselt jookseb välja, kui palju keegi (toetust – toim) saab, ja siis hakkab petturite rünnak toetuste saajatele, pakutakse petuskeeme ja nii edasi,” lisas Särgava.
    PRIA suhtekorraldaja Maris Sarv-Kaasik ütles, et salastamine toob nende majja tööd juurde, sest inimesed helistavad eratelefonile, et küsida toetuste saamise kohta rohkem teavet.
    “Klientidest on kahju, sest on harjunud seda allikat kasutama. Nüüd nad seda ei saa ja peavad otsima teisi võimalusi,” sõnas Sarv-Kaasik.
    PRIA on kaalunud ka kolmandat varianti
    Samas ütles Sarv-Kaasik, et põllumees saab raha kätte nii või teisiti. Praegu on ainult võetud rõõm vaadata, kui palju naabrimees toetust sai, ega saada vaadata ka enda toetuste laekumist pikemalt ette.
    PRIA jaoks on uudis värske, kuid Sarv-Kaasiku sõnul on nad mõelnud ka  salastamise-avalikustamise vahepealsele variandile. See tähendaks, et iga klient saab on numbri, mille alusel saab ta vaadata oma rahasummasid. “Me ootame täpseid juhiseid. Pole mõtet ajast ette rutata. Teeme nii, nagu kästakse, sest see tuleb Euroopa Liidus kõikjal nii teha,” ütles Sarv-Kaasik.
     
    Kommentaar
    Loomulikult tuleb kohtuotsustest lähtuda – teisi võimalusi ei ole. Eks see ole mõtlemiskoht poliitikutele Euroopa tasemel. Samas peaks olema kõik ühtne kogu Euroopa Liidus, mitte nii, et ühes kohas käitutakse ühtmoodi ja teises kohas teisiti.
    Olen veendunud toetuste saajate avalikustamise pooldaja. Avalikustamine aitab kaasa vääritimõistmiste ja etteheidete vähendamisele. Kui põllumees on nördinud ja sellest tekib probleeme, pole selles süüdi avalikustamine. Selle põhjuseks on madal teadlikkus toetustest – mille eest makstakse ja milleks täpselt kulutatakse. Lahendus on ikka selgitamine, mitte salastamine.
    Majandamise mõttes salastamine olulist midagi ei muuda. Pigem on see emotsionaalne aspekt ja tekitab usaldust ning läbipaistvust. PRIA toetuste andmisel on järelevalve juba niigi tihe. See, mis avalikkuseni jõuab, on väga üldine ning abstraknte. Toetuste kuritarvitamine tuleb välja ikka järelevalve tegevuses.
    Helir-Valdur Seeder,
    põllumajandusminister
    Autor: Katariina Krjutškova, Silvia Kruusmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.