Vabatsooni kinnistul pole planeeringut

Rahandusministeerium esitas korralduse eelnõu läinud neljapäeval valitsuse istungile, kus see kohe ka vastu võeti. Eelnevalt olid ministeeriumid andnud eelnõule oma kooskõlastuse, siseministeerium ning majandusministeerium küll märkustega.

"Palume arvesse võtta kõik asjaolud ning veenduda, et käesoleval juhul on täidetud kõik seadusandlusest tulenevad nõuded, mis on aluseks vabatsooni loa väljastamisel," kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Nimelt olid riigile kuuluva Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli ning juhatuse esimees Ain Kaljurand saatnud juba varem rahandusminister Jürgen Ligile kirja, milles paluti eelnõu kooskõlastusringile mitte esitada. Põhjuseks asjaolu, et Põhjasadama omanik Paldiski Sadamate AS taotles vabatsooni staatust kinnistutele, millel pole kehtivat detailplaneeringut ega kasutusluba. Tallinna Sadamale kuulub konkureeriv Paldiski Lõunasadam.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul ei oma tolli valdkonda reguleerivate õigusaktide seisukohast detailplaneeringuga ja ehituslubadega seonduvad teemad tähendust. "Oleme kursis kõikide kinnistute õiguslikku olukorda puudutavate aspektidega ning arvestasime nendega enne valitsusele vabatsooni loomise ettepaneku tegemist. Detailplaneering on algatatud ning töös, mis tähendab, et küsimused maa ja sellel paiknevate rajatiste osas on lahenemas," selgitas Uusküla.

Kuni 2015. aasta lõpuni vabatsooni loa saanud kinnistutel ladustab Paldiski Sadamate AS transiitkaubana Venemaale viidavaid sõiduautosid. Ettevõtte peamine klient on Daimler AG, kes on sõiduautode ladustamisele kehtestanud kõrged nõudmised, mille täitmiseks on Paldiski Sadamate AS investeerinud platside ja nendega kaasneva infrastruktuuri rajamiseks ligi 100 miljonit krooni.

Paldiski Sadamate omanikena nimetatakse Aleksei Tšuletsi ja Aleksandr Nakonetšnõid. Ametlikud niidiotsad sumbuvad küll Hollandi Antillidel registreeritud ettevõttesse CNP Investments N.V. Sama, maksuvabas piirkonnas registreeritud omanik on ka OÜ-l Altoona, kellele vaidlusi tekitanud kinnistud kuuluvad.