Esimene nädal euroga möödus maruliselt

Eurole möödus aasta esimene nädal raskelt. Seitseteistkümmet Euroopa riiki hõlmav ühisraha vajus USA dollari vastu nädalaga koguni ligi kolm ja pool protsenti ning jõudis reede õhtuks 1,292 dollarini ehk nelja kuu nõrgima tasemeni.

Süüdi polnud loomulikult 1. jaanuarist eurosüsteemiga liitunud Eesti. Mäng käis üle meie peade. Euro nõrgenemine (või pigem võiks öelda dollari tugevnemine) algas teisipäeva pärastlõunal, kui Ühendriikides avaldati ADP töötururaport, mille kohaselt lisandus möödunud kuul juurde koguni 297 000 uut töökohta ehkki ootused olid kolm korda madalamad. Tegemist oli ajaloo suurima töökohtade arvu lisandumisega erasektoris ja näitas puust ja punaselt investoritele, et USA majanduse seis on prognoositust parem.

Dollarit ei suutnud jalust lüüa ka reede pärastlõunal avaldatud ametlik detsembrikuu tööjõuturu raport, mille kohaselt lisandus detsembris palgasaajate nimekirja (põllumajandussektorit arvestamata) 103 000 inimest, samas kui nädala jooksul tekkinud kõrged lootused olid tõstnud ootuse 150 000 peale. Samas näitas töötus detsembris väga kiiret tagasiminekut (9,8%-lt 9,4%ni).

"Dollar on kolme (põhi)valuuta (jeen, dollar, euro) grupi tugevaim liige. Pärast majanduse väljavaadete selgemaks muutumist on dollari väljamüük lõppenud," ütles uudisteagentuurile Bloomberg Credit Suisse Group valuutastrateeg Koji Fukaya. "Võrreldes eelmise aastaga oleme me näinud dollari 180kraadist pööret," lisas ta.

Eurole lisas aga omalt poolt painet juurde võlakriisi süvenemine. Nädalaga tõusid Belgia ja Iirimaa CDSid ajaloo kõrgeima tasemeni ning Portugali ja Itaalia valitsuse võlakirjade intressimäärad jätkasid ülesronimist.

Selle nädala alguses selgub, kuivõrd suur on investorite huvi Prantsusmaa, Itaalia ja Portugali võlakirjaemissioonide vastu. See annab tõenäoliselt ka tõuke euro selle nädala liikumisele.