Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank: Euro tugevnemine eksporti ei sega
Swedbank Treasury juhi Meelis Paakspuu hinnangul euro tugevnemine Eesti eksporti eriti ei pidurda, sest meie peamised partnerid asuvad Euroopas. Kui kütuste kaudu mõjutab see siiski meid kõiki.
Mõni küsimus Meelis Paakspuule:
Täna selgub, kas Euroopa Keskpank tõstab baasintresse või mitte. Mis Te arvate, mida teeb Euroopa Keskpank?
Me ei näe praegu, et Euroopa Keskpank intresse lähikuudel tõstaks.
Kuidas see otsus võib mõjutada laenuvõtjat tulevikus?
Kuna laenuvõtjate üheks intressikomponendiks on Euribor, mis on seotud Euroopa Keskpanga otsusega, siis kõik Euroopa Keskpanga baasintressimäärade otsused mõjutavad laenuvõtjat. Küll aga on intressid niivõrd madalal ja klientide äriprojektide kasumlikkuse arvutamisel kasutatakse kõrgemaid määru (nt ajaloolisi keskmisi), siis me ei usu laenutaotluste mahu muutumist lähiperioodidel seoses Euroopa Keskpanga otsustega.
Kes võidavad ja kes kaotavad euro tugevnemisest?
Dollariga kõige otsesemalt seotud kulud on küte ja soojus. Need kulud seeläbi väheneksid ning tarbijale jääks rohkem vaba raha. Samas Euroopast väljuvale ekspordile mõjub see pärssivalt. Siiski, kuna Eesti väliskaubanduspartnerid asuvad peamiselt Euroopas, siis dollari nõrgenemisest tekkiv negatiivne mõju peaks olema väike.
Kas võidavad pigem tarbijad või kaupmehed?
Kui vaadata dollari liikumisi viimaste aastate jooksul, siis ühe kalendriaasta jooksul jõuab dollar mitu korda suunda muuta ehk pikemas perspektiivis ei saa võitjaid ja kaotajaid üheselt välja tuua. Lisaks sellele on saadaval suur hulk valuutariskide maandamise instrumente ning seetõttu ei pruugi valuutakursi liikumine ebasoodsas suunas olla alati kahjumlik. Riskimaandamise instrumente kasutatakse Eestis küll üha aktiivsemalt, kuid siiski on selles vallas veel ka palju kasutamata võimalusi.
Oskate öelda, kui palju meil toimub arveldusi dollaris?
Kahetine vastus – kui teema on dollari arveldused ja laenud, siis on vaid ca 2% laenudest dollaripõhised. Kui aga on avatus dollarile, siis dollari mõju avaldub mitmete sisendhindade kaudu ning selle ulatuseks võiks pidada ca 10–15% majandusest.
Autor: Alyona Stadnik, Anu Jõgi
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.