Kuidas Eesti Nokiast sai Ericssoni Eesti

Reedene suur uudis kõneles, et Eesti majandus kasvas mullu neljandas kvartalis 6,6% ning et suure osa sellest andis elektroonikatööstus, mis omakorda tähendab suuresti Ericsson Eestit ja Elcoteqi. Äripäeva meelest näitab see üsna selgelt, et Eesti lähiaastate edu või edutus sõltub suuresti elektroonikatööstusest. Ja vähemalt praeguse seisuga veel allhangetest, meeldib see meile või mitte.

Kuid eks elektroonikatööstus ise ole pidevas muutumises. Me kunagine suurim tööandja Nokia ägab nüüd keerulistes majandusoludes ning praeguseks on Eesti elektroonikatööstuse suurimaks kliendiks saanud hoopis Nokia suur konkurent Ericsson. "Kindlasti oli Ericsson sellele suur tugi ja eks mujaltki tuli lisa," räägib tänases Äripäevas Elcoteq Tallinn ASi tegevjuht Jan Kotka. Ericsson Eesti juhatuse esimees Veiko Sepp ütleb, et Ericssoni võrguseadmete nõudlus üle kogu maailma on suur ja see on aluseks Eestis asuva tootmise kiirele kasvule. Sepa sõnul tehti mullu läbi suured muudatused, liikudes moodulite tootmisest tugijaamade tootmisele ja kuust kuusse on see lisanud juurde eksporti mineva toodangu mahtu. "See moodustas hinnanguliselt ligi 10% Eesti ekspordist neljandas kvartalis," lausus ta ja lisas, et kasvas ka teenuste eksport eelkõige Põhjamaadesse. Tagasihoidlikkusest jätab ta märkimata, et Ericsson moodustas pea poole Eesti ekspordist Rootsi.

Ericssoni edu kasvatab ka allhankijate käibeid. Ericssonile allhanketöid tegeva Hanza Tarkon ASi juhatuse esimees Villu Ehrlich kinnitab tänases lehes, et aasta viimane kvartal oli ettevõtte ajaloo üks paremaid ning et tänavune aasta tuleb mullusega enam-vähem samasugune. Niisiis, Eesti edu sõltub praegu Nokia asemel Ericssonist.