Herkeli ajaveeb: Euroopa mustad lambad

Aserbaidžaani puhul oli palju juttu mai lõpus presidendi armuandmisotsusega vanglast vabastatud Einulla Fätullajevist. Kõigil on kombeks sel puhul Aserbaidžaani võime tänada, kuid unustatakse, et Fätullajev oli neli aastat põhjuseta vangis, sealjuures viimase aasta veetis ta seal vaatamata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele, mis kinnitas ta süütust. Fätullajev ei ole ka täna süüst vabastatud, vaid ta on „kriminaal, kellele anti armu“. Samas on seoses selle kevade miitingute ja väljaastumistega Bakuus tekkinud hulk uusi poliitvange.

Valgevene olukord halvenes järsult pärast eelmise aasta lõpus toimunud presidendivalimisi. Toonaste protestiavalduste järel on hulk inimesi arreteeritud ja süüdi mõistetud, nende hulgas mitu endist presidendikandidaati. Nagu juba enam kui tosin aastat, oodatakse, millal Lukašenka režiim lõpuks ometi kokku variseb. Tegelikult on halva majandusolukorra nähtavaim tagajärg see, et riik sõltub veel rohkem Venemaast kui varem.

Venemaaga seotud probleemide pelk nimetaminegi võtab palju ruumi: Hodorkovski ja Magnitski, hulk tapetud ajakirjanikke, Himki metsa kaitsjad, ekstremismivastase seaduse kuritarvitamine, põhiõiguste rikkumine Sotši olümpiapolügoonil ja loomulikult kogu Põhja-Kaukaasia olukord.

Vene delegatsiooni meelehärmiks näidati Euroopa riikide parlamendiliikmetele filmi eeluurimisvanglas surnud juristist Sergei Magnitskist. Otsese protesti kutsus esile investeerimisfondi Hermitage Capital Management juhi William Browderi kohalolek inimõiguste kuulamisel. Kui Magnitski hakanuks andma valetunnistusi Browderi vastu, võinuks ta ilmselt eluga pääseda. Hiljem tegi just Browder Magnitski juhtumi maailmakuulsaks. Browderi järgi on Venemaa olemuselt kriminaalne riik.