Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pohjola loodab teistes pankades pettunutele
Eile Tallinnas oma kontori avanud OP-Pohjola finantskontserni kuuluv Pohjola pank peab praegust aega Eesti turule tulemiseks kõige paremaks ajaks üldse.
„Meid on siin soojalt vastu võetud ja me oleme väga optimistlikud Eesti turu suhtes. Pangad, kes on siin juba pikka aega olnud, on head ja kindlad pangad, kuid meile tundub, et majanduskriis on vähemalt osal juhtudest rikkunud kliendi ja panga vahelist suhet, seega on tekkinud lausa loomulik vajadus uue panga järele,“ rääkis Pohjola Groupi pangandusoperatsioonide juht Reima Rytsölä.
Järgneb intervjuu Reima Rytsölä, Pohjola panga Eesti filiaali juhi Arja Jurmu ja Pohjola Balti panganduse juhi Jorma Alannega.
Millised on teie plaanid seoses Eestiga?
Rytsölä: Meil on Eestiga seoses pikaajalised plaanid. Meie vajadus siia turule laieneda tulenes sellest, et meil on juba Eestis tegutsevad Soome ettevõtetest kliendid. Teisalt, tulles uuele turule on keeruline olla edukas, kui sa ei keskendu ka kohalikele klientidele, seetõttu oleme praegu orienteeritud ka Eesti ettevõtetele ja meie suund on ettevõtete pangandus.
Eestis on panganduses kõva konkurents. Millega te eristute?
Rytsölä: Meie suund on olla kliendikeskne pank. Soovime hinnata kliendiprotsesse ja sobitada meie võimed nende protsessidega. Teisalt oleme keskendunud otsustamisele ja püüame olla kliendile nii lähedal kui võimalik. Ning samuti tahame olla väga paindlikud oma otsustes. Pohjola finantsiline alus on väga hea, kuulume kolme kõrgelt hinnatud Skandinaavia panga hulka, seega meil on väga tugev jalgealune selleks, et Eesti turul kanda kinnitada.
Milline on teie turuosaeesmärk Eestis?
Alanne: Meil ei ole praegu sellist eesmärki seatud. Tahame esmalt üles ehitada oma tootevaliku ja praegu on meie eesmärk rahuldada oma klientide vajadusi ja tegeleda kasumliku pangandusega.
Kas plaanite laieneda ka erakliendi segmenti?Rytsölä: Me ei ole seda otsust veel teinud ja see ei ole Eestisse sisenedes meie strateegia, aga loomulikult on see üks võimalus. Tulevikus.
Kas lisaks sellele kontorile on teil plaanis Eestis veel kontoreid avada?
Alanne: Praegu on see ainus. Loomulikult on meil kindlustusalal esindusi ja võimalik, et tulevikus on meil pangakontorid koostöös Seesam Kindlustuse kontoritega.
Rytsölä: Arvan, et küsimus on ka selles, kuidas me suudame laieneda. Eesti majandus on üsnagi Tallinna-keskne ja seetõttu vähemalt alguses ei ole meil plaani Tallinnast väljapoole laieneda.
Praegu on majanduses ikkagi veel rasked ajad. Kuidas valisite Eesti turule sisenemise aja?Alanne: Minu meelest on praegu väga hea aeg. Me oleks tahtnud alustada juba eelmise aastal. Meil ei ole ka nn vanade aegade või kriisiaegset koormat kanda, seega praegu on väga hea aeg pangaga alustada.
Jurmu: Turg ei ole kunagi stabiilne ega kindel ning turul on alati ruumi veel ühele heale mängijale.
Alanne: Põhimõtteliselt tahad sa öelda, et kui oled olnud pangandusturul 109 aastat, siis sa ei oota head aega, vaid sa lihtsalt teed selle otsuse, et sa oled nüüdsest alates mängija selles mängus ja tuledki turule. Ma isegi arvan, et praegu on parem aeg tulla kui mõnel teisel ajal, kuna Eestis on euro, majandus hakkab tõusma, meil on võimalus leida häid töötajaid. Ma isegi julgeks öelda, et see on parim aeg tulemiseks.
Kui palju on teil töötajaid ning kas te plaanite ka töötajaid juurde võtta?Arja Jurmu: Praegu on meil 24 töötajat, aga loomulikult kavatseme vähehaaval töötajaid ka juurde võtta. Meil on siin ruumi 45 töötajale, mis muidugi ei tähenda, et me nad kohe palkame, aga näiteks vajame me kindlasti veel töötajaid müügiosakonda.
Millised on suurimad erinevused Eesti ja Soome pangandusturu vahel?Alanne: Näen siin päris suuri erinevusi, mis tulevad ka näiteks konkurentsiolukorrast. Soome on kolme panga keskne, aga Eesti turul on rohkem vanad Skandinaavia mängijad. Ma usun, et turg kasvab ja integreerub üha enam, kuna Eestis on euro alles vähe aega olnud, siis tulevikus muutuvad paljud asjad Eestis ja Soomes panganduses sarnasemaks ning erinevused vähenevad.
Autor: Kadrin Karner, Anu Jõgi
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.