Biogaasivaldkonna areng lapsekingades. Sektor vajab lisatuge

Valdkonna arengutakistuste ületamiseks tuleb Eestis tegeleda nii ettevõtete ja arendajate sisemiste arengutakistuste ületamisega mikrotasandil kui ka luua biogaasi tootmist ja kasutamist soodustavad välised tingimused makromajanduslikult ja riigi tasemel. Et mõlemale suunale kaasa aidata, tahab SPIN-projekt suurendada Eesti biogaasisektori arendajate ja ettevõtjate kompetentse Läänemere-üleseks tehnosiirdeks ning kaasata projekti tegemistesse ja võimalikesse lahendustesse Läänemere riikide poliitikakujundajaid.

Läänemeremaade biogaasisektori tehnoloogilised ja ärilahendused on Eestile õpetlikud näited. Tehnoloogia puhul on suurim nõudlus biogaasijaamade töökindluse ja tootlikkuse tagamise suurendamiseks näidislahenduste ja teabesiirde abil.

Samas näitavad varasemad uuringud ja Eesti biogaasisektori kogemus, et Kesk-Euroopa innovatsiooni ja lahenduste ülevõtmisesse tuleb suhtuda loova eksperimentaalsuse ja asjakohase ettevaatusega, lähtudes Eesti tingimustest ja eripäradest.

Ka poliitikatoe arendamisel saab õppida teiste maade näidetest, kuidas kehtestada taastuvkütustele aktsiisivabastust ja hoida seda pikaajaliselt, kuidas kehtestada investeeringutoetusi ja riiklike hangete tingimusi seoses ühistranspordi üleviimisega biokütustele ning kuidas juurutada biometaani kasutamist. Vajab jätkuvat selgitamist, millised on majanduslikult, sotsiaalselt, regionaalpoliitiliselt ja keskkonnahoidlikult põhjendatud ja optimaalsed taastuvenergia (sh biogaasi) tootmise, edastamise, kasutamise ja utiliseerimise toetusmehhanismid allika, asukoha ning suuruse alusel (kohapõhised lahendused).

Enamik biogaasi tootmise sisendite omanikke, eelkõige loomakasvatajad, on biogaasi tootma hakkamisel äraootaval seisukohal. Praeguste hindade juures - taastuvelektri toetus 5,3 eurosenti/kWh ja turuhind 3,5-5 eurosenti/kWh - peavad 6-10aastase tasuvusajaga projektide puhul olema sisendid pea tasuta ja suhteliselt suurtes kogustes kohapeal olemas.

Tulenevalt paljude põllumajandusfarmide väiksusest oleks neil mõistlik teha koostööd oma jäätmetest biogaasi tootmisel näiteks avaliku ja erasektori partnerluses (PPP - public private partnership), biogaasiühistu, bioenergiaküla või bioenergiaregiooni raames. Eestis seesuguse koostöö kogemus peaaegu puudub. Eesti seni ainuke põllumajandussubstraadil toimiv Saare Economics biogaasijaam Jööril töötab ühtse kontserni põhimõttel, kuid selle erinevusega, et läga veetakse üle saare kokku ja kääritusjääk tagasi põldudele.

Potentsiaalsetel biometaanitootjatel puudub võimalus biometaani maagaasivõrku müüa, kuna seadus ei kohusta gaasivõrkusid seda ostma, samuti puuduvad kokkuostu (soodus)tariifid. Praegustes oludes ja hinnatingimustes on tasuvus üsna ebatõenäoline, kuid põhimõtteliselt on võimalik biometaaniks puhastatud biogaasiga (metaanisisaldus 95-98%) asendada osa Eestis tarbitavast välismaisest ja fossiilsest maagaasist.

Eesti vajab biogaasijaamade juhtimis- ja automaatikatehnoloogiate valdkonnas oskusteavet. Rahvusvahelised projektid, sh SPIN-projekt, saavad säärasele teabesiirdele kaasa aidata. Tehnoloogiliselt tuleb ka Eesti jaoks luua eeldused biogaasijaamade kuivkäärituse ja jaokaupa etteandmise mikrotootmise uusimate tehnoloogiate siirdele Läänemere maadest Eestisse.