Biogaasivaldkonna areng lapsekingades. Sektor vajab lisatuge

Suurim arengutakistus ressursi kasutusele võtmisel ja biogaasisektori edenemisel Eestis on see, et praeguses majandus- ja turusituatsioonis ei ole biogaasi tootmine majanduslikult tasuv. Peale ettevõtluse on sektor lahutamatult seotud regionaalarengu, maapiirkondade tööhõive, väikeettevõtluse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitlusega, mis oma olemuslikus mittekasumlikkuses ripuvad toetustest või teistest soodustustest.

Kindlaim viis biogaasiressursi kasutuselevõtuks on diferentseerida taastuvelektri toetus asukoha, energialiigi, suuruse ja sisendite alusel. Soovitatav on taastuvelektri kavandatavale baastoetusele lisada biogaasi lisatoetused - kuni 12 eurosenti/kWh.

Eesti biogaasisektori eeskõnelejad tunnetavad terava probleemina poliitilise strateegia ja ametkondliku tegevusplaani puudumist arenguprotsesside suunamisel, mis tekitab arendajates ebakindlust. Eesti taastuvenergiaturg, sealhulgas biogaasivaldkond, on väljakujunemise etapis. Sellest tulenevalt ei osata biomassi pidada energiaressursiks. Napib oskusteavet.

Valdkonna arengutakistuste ületamiseks tuleb Eestis tegeleda nii ettevõtete ja arendajate sisemiste arengutakistuste ületamisega mikrotasandil kui ka luua biogaasi tootmist ja kasutamist soodustavad välised tingimused makromajanduslikult ja riigi tasemel. Et mõlemale suunale kaasa aidata, tahab SPIN-projekt suurendada Eesti biogaasisektori arendajate ja ettevõtjate kompetentse Läänemere-üleseks tehnosiirdeks ning kaasata projekti tegemistesse ja võimalikesse lahendustesse Läänemere riikide poliitikakujundajaid.

Läänemeremaade biogaasisektori tehnoloogilised ja ärilahendused on Eestile õpetlikud näited. Tehnoloogia puhul on suurim nõudlus biogaasijaamade töökindluse ja tootlikkuse tagamise suurendamiseks näidislahenduste ja teabesiirde abil.

Samas näitavad varasemad uuringud ja Eesti biogaasisektori kogemus, et Kesk-Euroopa innovatsiooni ja lahenduste ülevõtmisesse tuleb suhtuda loova eksperimentaalsuse ja asjakohase ettevaatusega, lähtudes Eesti tingimustest ja eripäradest.

Ka poliitikatoe arendamisel saab õppida teiste maade näidetest, kuidas kehtestada taastuvkütustele aktsiisivabastust ja hoida seda pikaajaliselt, kuidas kehtestada investeeringutoetusi ja riiklike hangete tingimusi seoses ühistranspordi üleviimisega biokütustele ning kuidas juurutada biometaani kasutamist. Vajab jätkuvat selgitamist, millised on majanduslikult, sotsiaalselt, regionaalpoliitiliselt ja keskkonnahoidlikult põhjendatud ja optimaalsed taastuvenergia (sh biogaasi) tootmise, edastamise, kasutamise ja utiliseerimise toetusmehhanismid allika, asukoha ning suuruse alusel (kohapõhised lahendused).

Enamik biogaasi tootmise sisendite omanikke, eelkõige loomakasvatajad, on biogaasi tootma hakkamisel äraootaval seisukohal. Praeguste hindade juures - taastuvelektri toetus 5,3 eurosenti/kWh ja turuhind 3,5-5 eurosenti/kWh - peavad 6-10aastase tasuvusajaga projektide puhul olema sisendid pea tasuta ja suhteliselt suurtes kogustes kohapeal olemas.

Tulenevalt paljude põllumajandusfarmide väiksusest oleks neil mõistlik teha koostööd oma jäätmetest biogaasi tootmisel näiteks avaliku ja erasektori partnerluses (PPP - public private partnership), biogaasiühistu, bioenergiaküla või bioenergiaregiooni raames. Eestis seesuguse koostöö kogemus peaaegu puudub. Eesti seni ainuke põllumajandussubstraadil toimiv Saare Economics biogaasijaam Jööril töötab ühtse kontserni põhimõttel, kuid selle erinevusega, et läga veetakse üle saare kokku ja kääritusjääk tagasi põldudele.

Potentsiaalsetel biometaanitootjatel puudub võimalus biometaani maagaasivõrku müüa, kuna seadus ei kohusta gaasivõrkusid seda ostma, samuti puuduvad kokkuostu (soodus)tariifid. Praegustes oludes ja hinnatingimustes on tasuvus üsna ebatõenäoline, kuid põhimõtteliselt on võimalik biometaaniks puhastatud biogaasiga (metaanisisaldus 95-98%) asendada osa Eestis tarbitavast välismaisest ja fossiilsest maagaasist.

Eesti vajab biogaasijaamade juhtimis- ja automaatikatehnoloogiate valdkonnas oskusteavet. Rahvusvahelised projektid, sh SPIN-projekt, saavad säärasele teabesiirdele kaasa aidata. Tehnoloogiliselt tuleb ka Eesti jaoks luua eeldused biogaasijaamade kuivkäärituse ja jaokaupa etteandmise mikrotootmise uusimate tehnoloogiate siirdele Läänemere maadest Eestisse.

Suuremad maagaasiettevõtted ühendasid jõud ning viisid ellu ambitsioonika maagaasitanklate ehitamise kampaania, mille käigus valmis lühikese aja jooksul märgatav kogus maagaasi- ja biometaanitanklaid.

Viimaste olemasolu on üks olulisemaid eeldusi maagaasi kasutavate sõidukite turu kiireks laienemiseks - 2009. aastaks kasvas sõidukite arv nelja aastaga enam kui neljakordseks, ulatudes 4600ni.

Seni on sõidukeis kasutatud peamiselt maagaasi, kuid suund on biometaani osakaalu suurendamisele.

Metener OY on bioenergiatehnoloogia arendamisele spetsialiseerunud konsultatsiooni- ja inseneribüroo Soomes, kelle teenuseid kasutavad peamiselt põllumajandus- ja toiduainetööstuse ettevõtted, aga ka omavalitsused. Metener OY projekteerib anaeroobseid biogaasi kääritamise seadmeid, biogaasi puhastamise tehnoloogiaid ning biogaasi kasutavaid elektri- ja kütteseadmeid.

Meteneri OY loojal Erkki Kalmaril on biogaasijaam, mis on hea näide meie kliimas toimiva biogaasi tootmise tehnoloogia kohta. Metener OY toodab endale vajaliku elektri, soojuse ja gaasilise mootorikütuse ise, olles sellega elav eeskuju ja tõestus, et see on täiesti võimalik.

Üle jääv elekter müüakse üldisesse elektrivõrku ja puhastatud biometaan müüakse mootorikütusena klientidele.

Metener OY pakub üleilmselt ainulaadset väikesemahulist biogaasi puhastamise ärilist

lahendust ja biometaani tankimise seadet.

Puhastusseade on uudne tehnoloogia omasuguste seas, kuna biogaasi puhastamine ja kokkusurumine toimub samal ajal.

Säärase puhastuse ja komprimeerimise elektritarbimise kulu on võrreldes tavaliste biogaasi puhastamise tehnoloogiatega väiksem.

Selline väikeste biogaasikoguste - 30-100 Nm3 biogaasi tunnis - puhastamise tehnoloogia kombineerituna mobiilse tankimisseadmega sobib ideaalselt põllumajandusettevõtetele, ka Eestis.

Maagaasitorustik on ainult Lääne-Rootsi rannikul, gaasitorustikust eemal on biometaan ainuke gaasilise mootorikütuse allikas.

Maagaasi saab kasutada biometaani asemel, kui viimase tootmises on häireid või gaasiliste kütuste nõudmine ületab pakkumise.

Biometaani võib transportida olemasoleva maagaasitorustiku kaudu ning sel juhul saab kasutada maagaasitorustikust müüdava biometaani koguse kohta taastuvkütuse turundust ehk nn rohelise gaasi kontseptsiooni.

Maagaasitorustikust eemal kasutatakse biogaasi puhastamisel saadud biometaani transportimiseks tanklatesse mobiilseid biometaanikonteinereid, mis üldjuhul sisaldavad kümneid väikeseid omavahel ühendatud metallist või komposiitmaterjalist valmistatud balloone.

Rootsi ettevõtte Fordonsgas Sverige on eeskuju paljudele naabermaadele, sealhulgas Eestile, kuidas piirkondades, kus puudub maagaasitorustik, kasutada imporditud maagaasi või kohapeal toodetud biometaani edukalt mootorikütustena.

Maagaasi ja biometaani kooskasutamine on Rootsi maagaasiautode ja -sõidukite turu iseloomulik joon.

Allikas: äripäev

Suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasigeneraatorites ja veepuhastusseadmetes. Loodust säästev kütus.

Allikas: Äripäev