Mida tooks kaasa maksejõuetus?

Agentuur Reuters on teinud ülevaate asjade sellise arengu võimalikest mõjudest ja tagajärgedest euroalal.

Kreeka maksejõuetuks tunnistamine suurendab kriisi leviku ohtu euroalal ning võib 7%-le tõsta ka Itaalia ja Hispaania võlakirjade intressimäära. Selliste rahastamiskuludega aga vastu ei pea. Täiendava surve alla võivad sattuda ka Prantsusmaa võlakirjad, mis tähendaks kriisi levikut järjest sügavamale euroala südamesse.

Kreeka maksejõuetus võib kaasa tuua ka Portugali ja Iirimaa reitingute alanemise, kuna needki riigid võivad oma võlakohustustega hätta jääda. Sellega kerkiksid nende laenukulud ning väheneksid väljavaateid laenuturule naasmiseks. Niisamuti kasvaksid turult laenamise kulud Iirimaa ja Portugali pankadele, mis juba praegu sõltuvad suuresti Euroopa Keskpanga abist. 

Kui Portugal võlgadega jänni jääb, satub suure löögi alla Hispaania pangandus, mis on Portugalile kõige enam (üle 80 miljardi dollari) laene andnud. Euroala suuruselt neljanda majandusruumi panganduse kollaps nõuaks Hispaania valitsuselt pankade rekapitaliseerimist, milleks viimasel paraku raha pole. Euroala kriisihaldusmehhanismidest praegusel kujul Hispaania aitamiseks ei piisaks.

„Hispaaniaga on seotud Itaalia. Kui Hispaania vajab päästepaketti, siis teoreetiliselt tuleks Itaalial sellest välja panna arvestatav osa, milleks Itaalial endal turu hinnangul jõudu ei ole,“ ütles Rabobanki strateeg Richard McGuire.

Hispaania pangandussektori probleemid mõjutaksid otseselt euroala südariikide Saksamaa ja Prantsusmaa panku, mis on Hispaania suuremad laenuandjad. 2010. aasta lõpu seisuga olid Prantsuse pangad Hispaaniasse laenanud 140 miljardit dollarit ja Saksa pangad 180 miljardit dollarit.

Samuti on Euroopa Keskpank teatanud, et maksejõuetuse väljakuulutamisel ei aktsepteerita Kreeka riigi võlakirju enam laenutagatisena. Kreeka pangad vajaksid rekapitaliseerimist ning uusi tagatisi, mille vastu Euroopa Keskpangast raha laenata.