Loe Kreeka mõjudest maailmale!

1. Kreeka pangad riigistatakse. Paljud Kreeka pangad hoiavad Kreeka valitsuse võlga. Maksejõuetus tähendaks seda, et pangad peaksid otsima uut kapitali, et kaotusi vähendada. Suure tõenäosusega kuulutaks Kreeka valitsus välja „Bank Holiday“ (panga puhkepäeva  - toim.), et vältida pangapaanikat. Tõenäoliselt riigistatakse need pangad, mis hoiavad kõige rohkem Kreeka võlga.

2. Euroopa pangad, kes hoiavad praegu 53 miljardi dollari eest Kreeka võlga, satuksid raskustesse. Kõige haavatavamad on Prantsuse, Saksa ja Suurbritannia pangad. Kui Kreeka võla hoidjad peaksid nad maksejõuetuse tagajärjel kandma 40% kahju, tähendaks see 22 miljardi dollarilist kaotust.

3. Credit Default Swapide mäng. CDS-d on krediidiriski vahetuslepingud, mis võimaldavad kindlustada teatava osapoole krediidi riski (maksejõuetuse) vastu. Teisisõnu on tegu kindlustuselaadse lepinguga, mis näitab rahvusvaheliste investorite arvamust ühe või teise riigi kohta. Praegu pole veel teada, milline mõju on erinevatel finantsinstitutsioonidel, kes kindlustasid end Kreeka maksevõimetuse vastu. Kui maksejõuetus leiab aset, tähendaks see väljamakseid nende kindlustuslepingute eest.

4. Olge valmis LIBOR-ist (intress, millega pangad üksteisele laenavad) kuulma. Levivad kahtlused finantsinstitutsioonide kohta, millel oli otsene või kaudne seos Kreekaga. Pangad võivad mitte laenata või nõuda kõrgemat intressi üksteiselt laenamise eest. Samuti võivad pangad nõuda laenudele täiendavat tagatist, mis võib tähendada, et pangad võivad hakata enda varasid müüma. Peale Lehman Brothersi šokki võib globaalne krediiditurg jälle surve alla sattuda.

5. USA suurfondid kannavad kaotusi. Analüütikud väidavad, et Ameerika fondid on rohkem ostnud Euroopa pankade lühiajalist võlga kui investorid seda siiamaani arvanud on. Kui Euroopa pangad ei suuda oma võlgu realiseerida, tähendaks see paljudele fondidele puudujääki.

6. Iirimaa ja Portugal võivad samuti oma kohustused täitmata jätta. Iirimaa ja Portugalil seisavad ees aastad madala majanduskasvuga, kus valitsused näevad vaeva kulude kärpimise ja pankade kindlustamisega. Kreeka maksejõuetus võib anda neile eeskuju, et kui Kreeka jätab oma kohustused võlahoidjate ees täitmata, siis võivad ka nemad seda teha.

7. Euroopa Keskpank võib muutuda maksejõuetuks. Euroopa Keskpank pole jõuliselt mitte ainult Kreeka võla ostja olnud, vaid toetanud ka Iirimaa pankasid. Kui Kreeka ja Iirimaa ei tule oma kohustustega toime, tähendaks see suurt lööki otseselt Euroopa Keskpangale.

8. Poliitiline kriis Saksamaal. Praegu niigi kõikuvale Angela Merkeli poolt juhitud Saksa valitsusele tähendaks see uut tagasilööki. Sakslased on tugevalt vastu igasugustele abipakettidele rahvaste jaoks, keda nemad näevad  vastutustundetuna.

9. Ameerika tarbijad kulutavad vähem. Uus globaalne finantskriis vähendaks niigi madalat tarbijakindlust USA-s. Tarbijad säästaksid rohkem ning kulutaks vähem. See viiks aeglustuva Ameerika majanduse taaskord langusesse.

10. Poliitikud üle kogu maailma üritaksid riike ja rahvaid rahustada, et need finantspaanikasse ei satuks. Kuid sel korral ei aitaks ka Franklin D. Roosevelti öeldud sõnad: „Ainuke asi, mida me peame kartma, on hirm ise.“

11. Protektsionism koguks hoogu. Nomura ökonomist Rob Subbaraman arvab, et Lõuna-Euroopa võlast koormatud Prantsusmaa ja Saksamaa hakkavad rohkem nende kaupu ostma, et toetada lõunaeurooplaste majandusi.

12. Raske maandumine Hiinas. Kui USA tarbijad hakkavad rohkem säästma ning Euroopas hakkab protektsionism hoogu koguma, tähendaks see Hiina ekspordi langemist. Hiina valitsus, kes on aastaid (üle-) investeerinud enda majutusse ja infrastruktuuri, leiab nüüd, et need on olnud kallid vead.

13. Ameerikas lõppeb debatt riigivõla ülempiiri pärast. Kaos, mida Kreeka maksejõuetus endaga kaasa tooks, lõpetaks debati ning poliitikud nõustuksid riigivõla ülempiiri tõstmisega.

Kreeka majandus on maailmas suuruselt 27. kohal. Reitinguagentuurid on Kreeka väljavaate hinnanud negatiivseks. Standard & Poor’s on Kreeka reitingu hinnanud madalaimaks maailma riikide seas.  Kreeka võla suurus on 340 miljardit eurot, üle 150% riigi SKPst, ning  selle kasvu pole pidama saadud. Paljude analüütikute hinnangul ei ole IMFi ja ELi abimudelil edulootust – tõenäoliselt tuleb võlausaldajatel siiski osa laenust maha kanda.