SEB alandas kasvuprognoose
SEB alandas oma uues Põhjamaade ülevaates pea kõikide maailma suuremate riikide majanduse kasvuprognoose.
„Selline maailm, nagu nägime 2008. aastal, enam tagasi ei tule ning Euroopa ja kogu maailma majandust tuleb vaadata mängureeglistiku muutumise võtmes,“ rääkis SEB ökonomist Hardo Pajula panga Põhjamaade majandusülevaate tutvustusel. Kui mängureeglistik muutub, mõjutab see analüütiku kinnitusel inimeste käitumist, mis muudab majandusnäitajaid ning need omakorda uudiseid.
SEB peakontor Rootsis on alandanud peaaegu kõikide suuremate riikide majanduse tuleviku kasvuprognoose. Võrreldes maikuu prognoosiga on tõstetud vaid Balti riikide prognoosi 2011. aastaks. SEB hinnangul kasvavad Balti riikide majandused 2011. aastal 5,7%, 2012. aastal 3,7% ja 2013. aastal 4,4%. Eesti majandus kasvab panga prognooside kohaselt vastavalt 6,6%, 3,5% ja 4,0%.
Pajula arvates aeglustub käesoleva aasta II poolaasta Eesti majanduskasv ning see saab olema umbes 4%. Seega jääb tema hinnangul aastane majanduskasv alla SEB peakontori prognoosi. „Ka tuleval aastal on kasv pigem 3%,“ lausus Pajula.
Kõige enam, koguni 2% võrra, alandas SEB USA majanduse kasvuprognoosi 2011. aastaks. Nende hinnangul kasvab suurriigi majandus käesoleval aastal vaid 1,5%. Ka Rootsi majandus peaks tuleval aastal paisuma aeglasemalt, maikuus tehtud 2,6%-line kasvuprognoos alandati 1,4%-le.
„Kuigi Rootsi aastane majanduskasv ulatus teises kvartalis veel üle 5%, osutavad mitmed märgid sellele, et teine poolaasta saab olema tunduvalt keerulisem, sest ekspordi kasvutempo on järsult kukkunud ning sama käib ka kindlustunde indeksi kohta,“ põhjendab pank majandusülevaates.
Pajula sõnul on küsimus selles, millist mõju avaldab väljast tulev šokk Rootsi sisemajandusele. „Kuigi Rootsi siseriiklik vundament on heas korras, on nende eksport väga tsüklitundlik ning seetõttu on ka riigi 2012. aasta majanduskasvu aeglasem,“ rääkis ta.
Kui Rootsi aktsiahinnad hakkavad kukkuma, siis langevad analüütiku kinnitusel ka kinnisvara hinnad ja see mõjub tarbijakäitumisele. Kaks kolmandikku SKT-st annab aga just majapidamiste tarbimine.