Margit Aule. Tahtmist täis

Kumb on suurem väljakutse: hoone seest- või väljastpoolt? Kuna iga hoone detail on osa tervikust, on ideaalne, kui üks meeskond teeb hoone nii seest kui ka väljast ehk alates haljastusest ja lõpetades sisearhitektuuriga.

Arhitekti ülesanne on ennekõike tervikliku pidi nägemise oskus: hoone olemasolev, kunagine ja tulevane funktsioon tuleb sulatada uueks keskkonnaks, mis tooks ruumi ja hoone tugevused esile. Näiteks teletorni puhul oli algses lähteülesandes kirjas olemasoleva pääsla säilitamine koos raudaia ja basseiniga, mis suure osa aastast seisab tühjana. Esitasime konkursitööna lahenduse, kus vana pääsla asendati pandusega, mis ühest küljest lubab ligipääsu ka lapsevankrite ja ratastoolidega, teisalt rõhutab teletorni vertikaalsust.

Oluline on see, et tellija tuleks kaasa ja usaldaks. Kui tulemus on hea, teeb see kõigil meele rõõmsaks. Arhitektuuris saavad nii head kui ka vead suureks.

Kui raske on leida tasakaalu loomingu ja paratamatuna tunduva raha surve vahel? See on oluline teema, kuid ma vaataks seda hoopis teisest aspektist. Ruumiline kvaliteet on väärtus, mis avaldab majanduslikku mõju: kui keskkond on atraktiivne ja eripärane, tõmbab see ka inimesi.

Seega taandub asi üsna tihti valikutele ja juhtide teadlikkusele. Riigihangete seadus ei kohusta võtma valikust odavaimat: hea tulemuse saamiseks on võimalik korraldada arhitektuurikonkurss, seda enam, et majad jäävad püsima pikaks ajaks. Terve mõistus ütleb, et kui valida hinna põhjal valdkonda tundmata odavaim lahendus, ei pruugi tulemus kõige parem olla.

Kuidas hindate arhitektuuri olukorda Eestis ja Tallinnas? Mida saaks teha paremini? Tallinn on hästi põnev koht, elus linn, mille ebatäiuslikkuses seisneb ka tema veetlus. Siin on mõnus tegutseda, suurtel töödel on oma mõju ja koht.

Samas on tunda, et visiooni võiks linna tasandil rohkem olla, kindlasti võiks osapooled koostöövalmidusse panustada ning olla suunatud positiivsele lõpptulemusele. Mitte ainult arhitektid, vaid ka teiste tasandite inimesed peaks otsima loovaid lahendusi süsteemi sees. Oluline on eesmärk, mitte raamidesse kinni jäämine.

Arhitektuuri puhul on oluline ka see, et me halvas mõttes ei ääremaastuks: linna tuleb luua uusi funktsioone, leida arhitektuuris oma nišš ja hoida mõtlemine värske. Samuti ei ole me nii rikkad, et pidevalt laieneda. Selle asemel et üha uusi teid väljapoole Tallinna rajada, võiks suuna võtta Tallinna tühimike täitmisele ja funktsionaalse tervikliku keskkonna kujundamisele.