Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Drahm ja draama

    Finantsmaailma tähelepanu püsib jätkuvalt Euroopal. Kreeka peaministri plaan panna abiprogramm rahvahääletusele raputas turge, lülitas rahandusministeeriumid ja keskpangad üle maailma taas kriisihaldusrežiimile ja mõjutas oluliselt eelmise nädalalõpu G20 tippkohtumise kulgu. Skeptikute ja euroskeptikute hääl kõlab järjest valjemini, kuulutades euroala ja Euroopa Liidu vältimatut allakäiku.
    Mis saab edasi? Üks mu kauaaegne tuttav Londoni finantsanalüütik kirjutas hiljuti väga tabavalt - ükski arenenud riik ei ole pärast 1948. aastat jätnud võlakohustusi täitmata. Sellel on lihtne selgitus: kaasaja majanduses on riigi võlakohustuste täitmatajätmine otsetee ühiskonna heaolu kokkuvarisemiseni. Riigieelarvest jäävad palgad ja toetused maksmata, pensionid haihtuvad, pangad pankrotistuvad, inimeste hoiused kaovad ja institutsioonid, koos sellega riik lakkavad toimimast. Arvamus, et võla mittetasumisega saab probleem lahendatud, on pettekujutelm.
    Ma pole näinud ühtki tõsiseltvõetavat ja paremat alternatiivi kokkulepitud Kreeka abipaketile. Pääseteena nähakse lahkumist euroalast ning drahmi taaskasutuselevõttu. Iroonia on aga tõsiasjas, et enamik kreeklasi ei taha eurost loobumisest kuuldagi. Mis ei tähenda, et nad seetõttu abiprogrammi toetajad oleksid. Kreeklaste soov euroga jätkata on mõistetav valik - ajalugu ei tunne edukat rahareformi, kus tugev vääring on keset majanduskriisi asendatud nõrga vääringuga, Kreeka puhul rahvusvaluutaga, millesse oma rahvas ei usu. Soovitus, et drahmi kasutuselevõtt lahendaks probleemid ilma neidsamu abiprogrammis ettenähtud reforme tegemata ei ole usaldusväärne. Võlakoorem küll väheneks, kuid usalduse taastamine riigi maksevõime osas saab olema vaevaline. Taaskasutus rahanduses ei tööta päris samamoodi kui pakendimajanduses.
    Kreeka pikk tee. Ma ei eita, Kreekal on pikk tee minna, et rahaasjad nii avalikus kui ka erasektoris korda saada. Eemalt vaadates võib Kreeka majanduse reformimine paista paraja segadusena, kuid see on vajalik, et rahaasjad korda saaks. Ehk - Kreeka ainuke võimalus euroalas osalemiseks on edasi minna mööda valitud teed, täites rahvusvaheliselt kokkulepitud laenutingimusi.
    Kuid jätame korraks Kreeka ning vaatame loodesse, Itaalia suunas. "Peavoolu" arvamusliidrite arvates on Itaalia järgmine kukkuv doominokivi. Kuid Itaalia võlakoorem (120% SKPst) ja olematu majanduskasv ei tohiks olla üllatus - sealne keskmine võlatase on viimase 20 aasta vältel olnud ca 110% SKPst ja keskmine majanduskasv on jäänud alla 1%. Kõik need aastad olid turud valmis Itaalia riigivõlga ostma, mis siis nüüd teisiti on? Riskihinnangud ja -valmidus on muutunud. Võlatase, mis veel mõne aasta eest oli enam-vähem vastuvõetav, tekitab praegu vastumeelsust. Igal juhul on turgude surve riigirahanduse korrastamiseks ennekõike Itaalia huvides. Minu hinnangul teavad itaallased, mida ja kuidas teha. Vaja on vaid eestvedamist ja poliitilist tahet. Itaalia usaldusväärsuse taastamine on vägagi oluline - tegemist on euroala suuruselt kolmanda majanduse ja maailma suuruselt kolmanda võlakirjaturuga.
    USA probleemid. Pöörakem pilk ka teisele poole Atlandi ookeani - USA seisab vastakuti samaväärsete probleemidega. Maailmavaluuta emiteerijana on USA-l teatud eelised. Kui kedagi teist pole usaldada, siis usaldatakse USAd. Aga usaldus on õrn kontseptsioon, näitab euroala kogemus. USA riigivõlg ületab praegu 100% SKPst, eelarvepuudujääk on üle 9%, vaatamata üha uutele majanduse elavdamise meetmetele on majanduskasv tagasihoidlik, tööpuudus ei alane. Augustis kokkukutsutud "riigirahanduse korrastamise superkomiteel" on jäänud napp kaks nädalat tulla välja ettepanekutega, kuidas vähendada eelarvepuudujääki vähemalt 1.2 triljoni dollari võrra järgmise kümne aasta jooksul. Vastasel korral rakenduvad eelarvekärped automaatselt. Parteideülene kokkulepe on aga visa sündima, sest poliitmaastik on polariseerunud ja eelseisvad presidendivalimised süvendavad ideoloogilist veelahet.
    Vaja on aega. Toodud näited kinnitavad üht: buumi tagajärgede kõrvaldamine võtab loodetust enam aega. Ja see puudutab pea kõiki arenenud riike samaväärselt. Samal ajal kui suur osa lääne ühiskonnast maadleb võlaprobleemide lahendamisega, kütab paljude arenevate turgude majanduskasvu laenurahal põhinev investeerimis- ja tarbimisbuum. Viib see uue kriisini, näitab aeg. Igal juhul on oluline, et läänemaailm kasutab antud vähest aega oma majanduste korrastamiseks. Nii nagu seda peab kõigi pilkude all tegema Kreeka, peavad seda tegema ka teised - et olla valmis toetama maailmamajanduse arengut siis, kui kiirelt kasvavate arenevate turgude hoog raugeb. Selleks on vaja tugevaid liidreid ja valmidust teha ebapopulaarseid otsuseid.
    Artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Vene nafta vedajad tekitavad Türgis pudelikaela
Türgi uued kindlustusreeglid takistavad Vene naftat vedavate tankerite liikumist, tekitades Türgis Bosporuse väinas pudelikaela, vahendab CNBC.
Türgi uued kindlustusreeglid takistavad Vene naftat vedavate tankerite liikumist, tekitades Türgis Bosporuse väinas pudelikaela, vahendab CNBC.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Muski ettevõte plaanib alustada ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.
Ärimees Elon Muski kinnitusel plaanib tema ettevõte Neuralink Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiameti heakskiidu saamisel alustada kuue kuu pärast ajukiipide kliinilisi uuringuid inimestel.

Olulisemad lood

Hinnatõusu suurimaks mõjutajaks on tõusmas toit Täiendatud
Kui energiahinnad tõmbuvad kas tagasi või aitavad nendega toime tulla talvised subsiidiumid, siis toit on kerkimas üha tähtsamaks hinnatõusu komponendiks. Tarbimisjulgus on siiski kõvasti kannatada saanud ning näha on esimesi märke sellest, et inimesed juba piiravad oma kulutusi.
Kui energiahinnad tõmbuvad kas tagasi või aitavad nendega toime tulla talvised subsiidiumid, siis toit on kerkimas üha tähtsamaks hinnatõusu komponendiks. Tarbimisjulgus on siiski kõvasti kannatada saanud ning näha on esimesi märke sellest, et inimesed juba piiravad oma kulutusi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.