Tollitõkked peaks langema

"Viimastel aastatel on puidu import Venemaalt seiskunud. Loodan, et see taastub, kui piirid võetakse maha. Praegu on kuulda, et rakendatakse kvoote, mis esimestel aastatel teeb olukorra suhteliselt konservatiivseks," sõnas Eesti suurim elektritarbija Estonian Celli tehasejuht Lauri Raid. Ta ei arva, et esimestel aastatel kohe mingisugune muutus toimub. "Lootma peab. Ja muidugi loob WTO majanduspiiri stabiliseerumise," lausus Raid.

Puiduimpordi taastumine võtab aega. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektor Ott Otsmann nentis, et puidu impordimahud Venemaalt on olematud võrreldes tippaastatega. 2010. aastal oli impordimaht alla 10 000 kuupmeetri, tippaastatel oli 1,7 miljonit kuupmeetrit. "Selle mahu tagasitulek võtab aega. Liitumise otsest ja kohest mõju ei oska ette näha juba sellepärast, et puidutollid ei lange 0 protsendile, vaid peaksid vähenema umbes poole võrra. Teine asi on see, et tollitariife on plaanis alandada, aga samas on venelastel plaanis kvoodisüsteem. Mis tähendab seda, et on mahu-kvoodid, mille kehtestamine tundub arusaamatu," sõnas Otsmann.

"Midagi käegakatsutavat küll praegu ei ole. Olen kuulnud, et on terve toatäis pabermaterjale ja kokkuleppeid, aga nendest on olnud vähe kuulda," kommenteeris ettevõtja Jüri Mõis idanaabri WTOga liitumise mõju. "Tollitariifide langus liigub õiges suunas, aga tõenäoliselt väga aeglaselt. Mina lähen enne pensionile, kui sealt selles vallas mingit praktilist kasu tuleb," arutles Mõis.

Mõis: mingeid muutusi ei tule, kuni Putin on võimul. Küsimusele, kas tollitariifide langus motiveerib idaturule minema, vastas Mõis eitavalt. "Praegu on ikkagi see, et inimesed ja ettevõtlus põgenevad sealt. Ma usun, et seni, kuni Vladimir Purin on Venemaal võimul, ei tule mingeid muutusi," nentis Mõis.

"Tollitariifide langus on juba pikemat aega oodatud samm ettevõtetele, kelle eksporti Venemaa suunal see puudutab," kommenteeris Tere ASi juhataja asetäitja Ülo Kivine. Ta lisas, et kindlasti see tugevdab nende positsioone sealsel turul ning loob võrdväärsema konkurentsisituatsiooni. "Kas selle mõju saab olema kiire müügikoguste kasv, on keeruline öelda, kuivõrd konkurents on turul tugev ja müüki mõjutavaid tegureid palju. Vene turu osakaal meie ekspordist püsib stabiilsena 20 protsendil," sõnas Kivine.

Kukkuv hind annab lootust. Vähesel määral Venemaale Kaliningradi oblastisse eksportiva Werol Tehased ASi finantsjuht Meelis Virro ei välistanud, et pärast tollitariifide langust tekib neil suurem motivatsioon eksportida Venemaale. "Siiani on meil Lääne-Euroopas õnnestunud rohkem teenida, sestap pole me Venemaaga äri üritanudki. Võimalik, et tariifide langusel läheb see hind lõpuks Vene ostja jaoks selliseks, et me oleme ka valikus," arutles Virro.

Werol impordib Venemaalt rapsiseemet. "Eelmisel aastal pandi Venemaal põllumajandussaadustele väljaveokeeld peale, sest saaki ei olnud piisavalt. Sellel aastal on tulnud meile pakkumisi ja vaatame neid üle. Impordisoov on meil ikkagi, sest Eesti väiksus seab oma piiranguid. Alati on hea, kui on suurem tooraineturg kuskilt võtta," sõnas Virro.

"Siiamaani ei ole Venemaalt elektribörsi kaudu ühtegi kilovatt-tundi elektrit Eestisse imporditud, seega on keeruline öelda, mis see tähendab, sest me ei tea, kuidas Venemaa elektrimüüjad hakkaksid Eesti turul käituma," kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.