• OMX Baltic−0,21%318,82
  • OMX Riga−0,5%977,66
  • OMX Tallinn−0,05%2 228,71
  • OMX Vilnius0,05%1 509,51
  • S&P 500−0,24%7 783,06
  • DOW 30−0,27%51 039,32
  • Nasdaq −0,37%27 437,01
  • FTSE 1000,04%10 462,97
  • Nikkei 225−1,42%69 042,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,39
  • OMX Baltic−0,21%318,82
  • OMX Riga−0,5%977,66
  • OMX Tallinn−0,05%2 228,71
  • OMX Vilnius0,05%1 509,51
  • S&P 500−0,24%7 783,06
  • DOW 30−0,27%51 039,32
  • Nasdaq −0,37%27 437,01
  • FTSE 1000,04%10 462,97
  • Nikkei 225−1,42%69 042,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,39
Septembris kokku kutsutud nn „superkomitee“, mis pidi välja töötama lahenduse võlakriisile, lõpetas oma töö tulemuseta.
Kongressi nimekatest demokraatidest ja vabariiklastest koosnev nn „superkomitee“ ehk Joint Committee on Deficit Reduction pidi välja töötama plaani, mis võimaldanuks järgmise kümne aasta jooksul võimalikult valutult kärpida eelarvet 1,3 triljonit dollarit. Kolm kuud väldanud koostöö tuleb nüüd aga kuulutada läbikukkunuks, kuna demokraadid ja vabariiklased ei suutnud ületada parteidevahelisi erimeelsusi.
Suurimaks komistuskiviks said maksukärped kõrgepalgalistele, mille omal ajal oli läbi surunud George W. Bush. Demokraadid eesotsas Obamaga soovisid need varasema plaani kohaselt tänavu lõpetada. Vabariiklased tahtsid neid aga jätkata, mis oleks järgmise kümne aasta jooksul suurendanud USA eelarveauku veel 3,7 triljoni dollari võrra.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele