Majandusteadlane Andres Arrak lausus, et Eesti jaoks on palgakasv olnud justkui vigade parandus. Majandusõitsengu aegadel panustati vaid palkadesse, kuid efektiivsus jäi tagaplaanile. Nüüd on ettevõtted teinud ümberkorraldusi ja muutunud taas tõhusaks.

Arraku hinnangul on Eesti palgatõusu veduriteks eksport ja saastekvoodi raha. „Eesti on ennast eksportinud august välja,“ lausus Arrak.

„Jooksva aasta sees korrigeerisime palkasid seoses euro ja hinnatõusuga,“ sõnas viimistlusvahendite tootja ja eksportija Akzo Nobel Baltics ASi juht Piret Minn. Tema sõnul jäigi ettevõtte palgatõus sarnaselt statistikaameti andmetele 6,6 protsendi lähedale.

Küll aga ei saa Minni arvates järeldada, et nüüd oleks ettevõtted hakanud hoogsalt palku tõstma. „Palk võib tõusta mitmeti. Näiteks on koondatud inimesi ja läbi efektiivsuse on palganumber tõusnud. Nende numbrite sees võib olla loogikaid ja jõujooni. Aga see ei tähenda, et keegi lihtsalt tõstab palka,“ ütles Minn.

Mis saab edasi? See tundub üks suur küsimärk. “Praegu on väga äraootav hoiak. Tuleb vaadata, mis ümberringi toimuma hakkab. Konkreetselt ei valmistu palgatõusuks, I kvartalil päris kindlasti palgatõusu ei tule,“ lausus Minn.

Ka Arrak väitis, et palgakasv ei jätku peale aastavahetust enam nii suures tempos ja sealhulgas kahaneb tööpuuduse vähenemise tempo. „Tuleva aasta esimeses pooles pole kõik enam nii roosiline nagu täna,“ ütles Arrak.

„Kui vaadata majandusarenguid Euroopast, tekivad minus tuleviku palgatõusu suhtes kõhklused,“ ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Jaan Õunapuu.

„Enamust palgakasv Eestis siiski ei puuduta. Inimesed, kes saavad riigi või kohaliku omavalitsuse kassast raha, imevad endiselt näppu,“ ütles Õunapuu.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste sõnul pole aga põhjust karta, et ettevõtjad hakkasid ka koondama või palku kärpima. „Ettevõtjad on struktuursed muudatused juba ära teinud,“ selgitas Tõniste. Küll aga võib tema hinnangul prognoositav eksportturgude langus palgatõusu numbrit edaspidi vähendada.