Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Karm hinnang kohtutäiturite tegevusele
Karm viilijate vastu. "Me ei suhtu kriitiliselt ühte või teise ettevõttesse, maksumaksjasse või muu eriala esindajatesse. Me suhtume kriitiliselt, kui me näeme, et kusagil püütakse jätta kohustus täitmata. Eriti, mis puudutab meie valdkonna maksukohustusi, seda me ei saa sallida," selgitas maksuameti juht Enriko Aav maksuameti eilses pressiteates sisaldunud karmi hinnangu tagamaad.
"Loomulikult ühiskonna sees ei saa sallida reeglitest hoidumist selliste puhul, kes ise peaks tagama reeglite täitmist. Nende suhtes peab tähelepanu veelgi teravam olema. Mis puudutab kohtutäitureid, siis nendega käib meil dialoog. Loodan, et me leiame ühiselt sellest ebameeldivast olukorrast sellise väljapääsu ja tulevikus peetakse reeglitest kinni," rääkis Aav.
Maksuameti eilne hinnang ja selle kajastus Äripäeva veebis pahandas aga kohtutäitureid. Tallinna kohtutäiturit Katrin Velletit häiris, et tegemist on üldistava hinnanguga. "Mina isiklikult ei ole ühelgi kohtutäiturite puhkusereisil osalenud ega ole ka maksuvõlglane. Ometi olen kohtutäitur ja sellise loo valguses samuti pettur," kirjutas Vellet. "Ühe vitsaga löömine on ebaõiglane ega kajasta ju tegelikkust. Samuti olete mind seadnud olukorda, kus pean taluma ühiskondlikku hukkamõistu tegude eest, mida ma ei ole ise teinud," lisas ta.
Deklaratsioonid tehakse korda. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja aseesimehe, kohtutäiturite soojamaareiside korraldaja Mati Kadaku sõnul annab igat asja erinevalt tõlgendada ning kohtutäiturite reisid ei olnud kindlasti maksupettus.
Kadaku sõnul on kohtutäituritel aega 1. detsembrini ehk tänaseni, et teha parandusi juba esitatud maksudeklaratsioonides. "Ma ei oska praegu öelda, kui palju ja kas keegi on neid parandusi teinud. Ilmselt võib-olla on, sest mõnes mõttes on see tõlgendamise küsimus. Kuid me saime maksuametilt korralikud selgitused ja vastavalt nende selgitustele ja arusaamadele tehakse korrektuure," lausus ta.
Pärast Äripäevas ilmunud kohtutäiturite koolitusreiside artiklit kohtusid kohtutäiturite esindajad maksuameti esindajatega ja üks teema oli ka reisikulude deklareerimine.
Kõik sõltub tõlgendusest. Kadaku kinnitusel püüavad kohtutäiturid tulevikus vältida taolisi skandaale. "Teeme koolitusi, et täita korralikult maksuseadusi. Iga asja annab erinevalt tõlgendada ja üritame nendest tõlgendustest jõuda maksuametiga ühisele meelele," lausus Kadak.
Kohtutäiturite ametikogu esimees, septembri alguses skandaalsel reisil Lõuna-Prantsusmaal osalenud Janek Pool ütles, et maksuameti väide, et kohtutäiturid on riiki süsteemselt petnud, kõlab jaburalt. Kohtutäiturite ametikogu esimees märkis, et täiturid ei peta süsteemselt ei maksuametit ega muid instantse. Pooli teada ei ole ühtegi juhtumit, kus kohtutäiturid oleksid teinud parandusi oma maksudeklaratsioonides.
"Olete te siis midagi paljastanud? Mina arvan, et te ei ole midagi paljastanud," lausus Pool, kommenteerides maksuameti otsust tunnustada Äripäeva aumärgiga.
Teisel seisukohal oli kohtutäiturite tegevust kureeriv justiitsminister Kristen Michal. "Olen ka varem olnud arvamusel, et avalikkusel on tähtis roll erinevate negatiivsete ilmingute vähendamisel ja tulevikupraktika kujundamisel. Nii et siin saan vaid maksuametiga nõustuda ja tunnustada neid Äripäeva tunnustamise eest," lausus Michal. Tema sõnul on justiitsministeeriumis mitme järelevalvemenetluse hulgas käimas järelevalvemenetlus kohtutäiturite üle juhtumis, millele juhtis sügisel tähelepanu Äripäev. "Seega usun, et moraalne tunnustus ajakirjanikele on igati kohane iga valupunkti kajastamise eest," lisas Michal.
Tema sõnul sõltub kohtutäiturite maine paranemine tulevikus kahest asjast - millise eetilise hoiaku nad võtavad ühiskonnas segadust tekitavate lugude suhtes ja kas nad sellest tulenevalt õpivad ja käituvad oma ameti vääriliselt ka tulevikus. "Mida ma isiklikult väga loodan, sest nagu öeldakse noblesse oblige, nii on ka nende ametis teatud küsimustega - oma töised rahaasjad peavad selgitatavad olema," ütles Michal.
Maksuamet tunnustas Äripäeva kütuseturul, kohtutäiturite seas ja kullaäris toimuvate petuskeemide paljastamise eest. Intervjuu maksuameti peadirektori Enriko Aavaga on tehtud eile päeval. Õhtul teatas ta, et on otsustanud detsembri keskel peadirektori ametist lahkuda. Aava lahkumisotsust lubas maksuamet põhjalikumalt selgitada täna. Väidetavalt on tegemist tema enda initsiatiiviga ja survet lahkumiseks pole talle avaldatud.
Miks Te olete kriitilised kohtutäiturite suhtes? See aumärk ei olnud ainult sellepärast. Äripäev sai ikkagi selletõttu, et viimasel ajal me oleme näinud kvaliteeditõusu, orienteeritust ühiskonna probleemidele ning nendele objektiivset lahenduse otsimist. Ehk on näha, et on tehtud tööd, on püütud väga professionaalselt tungida probleemi sisusse ning muu hulgas viidatakse meie töö valdkonnas esinevatele väga olulistele probleemidele. Kütusevaldkonna süsteemne probleem, kus Äripäev tegi tänuväärt tööd, kus leidis üles ettevõtteid, kes on sellega seotud, see on väga hästi tehtud. Siis oli käibemaksu pettus kullasektoris, kus Äripäev tõi välja oma töö tulemusena need riskantsed ebasoovitavad käitumised. See viimane kahetsusväärne juhtum kohtutäituritega on üks sellest suurest reast, miks me Äripäeva pidasime vajalikuks tunnustada. Aga mitte ainus.
Jah, mitte ainus, aga ma tulen ikkagi kohtutäiturite juurde tagasi. Kas on näha, et kohtutäiturid on juba muutnud oma suhtumist maksude tasumisse? Dialoog käib, ootame tulemusi. Ma loodan kõike kõige paremat.
Kas Teie arvates tuleks kohtutäiturite süsteemi muuta? Teha nad riigi ametnikeks ning nende tegevus tuua mõne riigiasutuse alla? Raske on öelda, kuidas ühte või teist funktsiooni on tõhusam korraldada. Ma saan täiesti aru, et ettevõtjana läheneb kohtutäitur väga efektiivselt ühe või teise ülesande lahendamisele. Samas maailma praktikas me näeme, kus riik on mõnele ettevõttele pannud mõne enda funktsiooni, siis tõepoolest ettevõtte loogiliselt lähenebki kulutõhusalt. Ettevõte ei tee ühtegi liigset liigutust ja teenib kasumit. Näiteks eravanglates on probleem inimõiguste järgimisega, sest ettevõttel ja riigil on erinevad lähenemised, ülesanded ja funktsioonid.