"Ma arvan, et lähematel aegadel me võime kuulda veelgi kurvemaid uudiseid," tõdes Nestor. 

Eesti Pank prognoosib 2012. aastaks Eesti majanduskasvu järsku aeglustamist ning Nestori arvates on see loogiline, et sügisesed prognoosid ongi pessimistlikumad, kui see, mille alusel valitsus eelarve koostas.

Nestor lausus, et see, mis puudutab lubadusi aastaks 2013, et näiteks õpetajate palk tõuseb ja pensionitõusu järgmiseks aastaks, on pika vinnaga välja arvutatud. Nestor lisas, et pensionide tõstmiseks on kindlad reeglid, mis ei muutu. Seetõttu leiab ta, et tuleval aastal võiks aprillist pensione tõsta.

Mis puudutab riigieelarvet, siis Nestori meelest oli selle koostamine valitsuse jaoks niigi pingeline. "Ka varasema prognoosi, mis arvestas 3% majanduskasvu oli pingeline, ju see nüüd läheb neile keerulisemaks. Mina julgustab valitsust mõtlema rohkem tulu poolele. Ma ei näe mingit võimalust, et valitsus saaks kuidagi ära öelda õpetajate palgatõusust 2013. aastal, pluss lisa muid kohustusi, mis sellel ajal võivad juurde tulla. Tuleb siiski hoolega mõelda, milliste tuludega seda katta. Võimalusi selleks on valitsusel küll," nentis Nestor.

Kas riigieelarve oleks pidanud tegema pessimistlikuma prognoosi järgi? "Mina ei oleks valitsuse suhtes kriitiline. Lõppkokkuvõttes on valitsusel omad tähtajad, kas või selle näol, et septembri lõpuks tuleb eelarve riigikogule üle anda ja seega peab augusti alguses selge olema, millisest majandusprognoosist lähtutakse," lausus Nestor.

2012. aasta riigieelarve põhjal prognoosib Eest Pank järgmiseks aastaks valitsussektori kulude kiiremat kasvu võrreldes majanduskasvuga, mis lükkab edasi koondeelarve ülejääki jõudmise ja võib tekitada ülepaisutatud ootusi. Seega hoiatab Eesti Pank valitsust, et 2013. aasta riigieelarve tegemine läheb keeruliseks. Samas on just 2013. aastaks antud mitmeid lubadusi, nt õpetajate palgatõus, töötuskindlustusmakse alandamine. 2012. aastal kevadel tõusevad pensionid.