2012. aasta riigieelarve põhjal prognoosib Eest Pank järgmiseks aastaks valitsussektori kulude kiiremat kasvu võrreldes majanduskasvuga, mis lükkab edasi koondeelarve ülejääki jõudmise ja võib tekitada ülepaisutatud ootusi. Samas on just 2013. aastaks antud mitmeid lubadusi, nt õpetajate palgatõus, töötuskindlustusmakse alandamine. Järgmise aasta kevadel tõusevad pensionid.

Meie vaade majanduse arengutele ja selle põhjustele langeb kokku Eesti Panga omaga. Erinevus on prognoosi ajas, hilisemad prognoosid on kõik meie suvel valminud prognoosist optimistlikumad 2011. aasta kasvu suhtes, sest neil oli kasutada uuem statistika. Kärpinud on nad 2012. aasta numbreid, nii et tuleva aasta oodatav SKP on meie pakutule lähedane. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoos järgmise aasta majanduskasvuks on rahandusministeeriumi omast nõrgem (1,9% vs 3%), on SKP 2012. aasta maht pea sama ning nende ootus valitsussektori eelarvepositsiooni suhtes meist parem – defitsiit 2% SKPst vs 2,1% SKPst.

Ületamatuid raskusi 2012. aasta eelarvega prognoosid praegu ei tõota ning otsustatud 4,4% pensionitõus ohus ei ole. Keerulisemas olukorras on tööandjad, sest nende esindajad leppisid ametiühingutega kokku alampalga tõusus, ehkki paljud ettevõtted satuvad kindlasti praegusest raskemasse konjunktuuri.

Eelarve kuludes on rahandusministeeriumi andmed alati põhjalikumad kui teistel ning mis peaasi, eelarvet me ei prognoosi, vaid koostame vastavalt majanduse võimalustele. 2013. aasta ei saa olema lihtne, ent kui ei teki kardetust  tugevamat väliskeskkonna halvenemist, ei ole ta eelarveaastana keerulisem kui 2012. Ent tõsi, kutsuksin valitsuse ministreid hoiduma suurtest lubadustest ning hoopis julgelt selgitama, et majanduse riskid on tõsised.”