Kreeka kõnelused veel selge tulemuseta

Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos ütles euroala rahandusministrite tänase kohtumise eel, et Kreeka 130 miljardi euro suuruse abipaketi tingimustes on veel otsustamata asju, vahendas agentuur Bloomberg.

„On veel küsimusi, mis tuleb eurogrupi kokkusaamise ajaks lahendada,“ ütles Venizelos pärast hommikul kell kuus lõppenud kohtumist peaminister Lucas Papademose ja ELi ning IMFi esindajatega. „Nagu peaminister ütles, on kõiges kokku lepitud, välja arvatud ühes küsimuses.“

Kohtumine troikaga toimus pärast seda, kui Kreeka suuremate parteide esindajad ei suutnud üksmeelele jõuda pensionide kärpimises.

See on viimane tõrge Kreeka uues abipaketis, mida on arutatud juba läinud aasta juulikuust saadik. 20. märtsil peab Kreeka lunastama võlakirju 14,5 miljardi euro väärtuses. Kreeka püüab kindlustada rahastamist, et vältida kollapsit, mis saadaks üle euroala uue šokilaine.

Kõnelused jätkuvad. Vaja on leida kärpekohti veel 300 miljoni euro ulatuses.

Venizelos ütles, et siirdub rahandusministrite kohtumisele Brüsselis lootusega, et ministrid langetavad positiivse otsuse.

Uue abipaketi tingimusena nõutakse Kreekalt miinimumpalga kärpimist 20%, pensionide alandamist ning koheselt kuni 15 000 riigiteenistuja koondamist.

Vaidlused Ateenas ei võimalda joont alla tõmmata ka kokkuleppele Kreeka erasektori laenuandjatega, mis aitaks Kreeka võlakoormat vähendada ligi 100 miljardi euro võrra.

Täna kell kuus õhtul kohtuvad Brüsselis euroala rahandusministrid. Kohtumise teema ei ole Kreeka pankrot ja selle võimalikud tagajärjed, kinnitas Bloombergile üks ELi ametnik.

Täna toimub korraline intressinõupidamine ka Euroopa Keskpangas, millelt oodatakse seisukohavõttu ka keskpanga võimalikus osalemises Kreeka võlgade mahakandmises.

Kreeka erasektori kreeditorid kohtuvad täna Pariisis.

Kreeka peaminister ja parteide liidrid on kokku leppinud kärbetes 1,5% ulatuses SKPst, kuid lähenevate valimiste eel on parteiliidrid mures uute palga- ja pensionikärbete mõjust valijatele.

Kreeka laenuandjad väidavad, et kärped on vajalikud Kreeka konkurentsivõime tõstmiseks. Vastased ütlevad, et see vaid süvendab majanduslangust, mis vältab juba viiendat aastat.