• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,89%7 843,19
  • DOW 300,7%51 627,39
  • Nasdaq 0,87%27 717,33
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,22
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,89%7 843,19
  • DOW 300,7%51 627,39
  • Nasdaq 0,87%27 717,33
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,22
Rapla vallavolikogu võttis neljapäeval vastu otsuse osta AS Rapla Vee aktsiad hinnaga 495 000 eurot. Eelmise aasta augustis pakkus LHV samu aktsiaid 409 000 euroga. Rapla vallavanema Alar Mutli sõnul on aga müügihind olnud kogu aeg sisuliselt sama.
Tehingu tulemusel omandab Rapla vallavalitsus 100% osaluse ASis Rapla Vesi. Varem oli valla osalus vee-ettevõttes 40% ning 60% kuulus ASile Eesti Veevärk. „Ei olnud 409 000 eurot, vaid 7,6 miljonit krooni (485 728 eurot – toim), millest nad (Eesti Veevärk AS – toim) olid lihtsalt nõus maha arvestama dividendid,“ selgitas Mutli. „Eesti Veevärk tahtis ühe käega raha välja võtta ja teise tasku panna ja sealt tuli see 409 000. Võtab välja ja siis selle võrra langetab ostuhinda,“ selgitas vallavanem. LHV oli mullu augusti enamusaktsionäri esindaja ja tehingu vahendaja.
„Summa oli ikkagi 7,6 miljonit, millega me tookord (mullu augustis – toim) ei läinud kaasa. Valitsusele olid volitused antud läbirääkida kuni 7 mln krooni juures ja tookord jäi komisjon seda meelt et me hinda ei tõsta, et me jääme oma välja pakutud 7 mln juurde,“ rõhutas ta, et aktsiate eest ei makstud kõrgemat hinda kui seda oleks tehtud eelmisel aastal.
Enamusosalus omandati Rapla Vees Mutli sõnul seetõttu, kuna aktsiad olid enampakkumisel ning vald ei teadnud, kes teise poole omanikuks saanud. „Sisuliselt on täna selle ostnud riiulifirma, keda Glikmani advokaadibüroo esindab ja meil puudub informatsioon ka selles suhtes, kes saaks teiseks pooleks. Kuna ebakindlus ja meie jaoks lahtisi küsimusi on hästi palju, siis me ei julge jätte enamusaktsionäri osa teadmata-tundmata firmale. Saamaks kindlus, et meie inimesed on ka edaspidi veega varustatud, mitte see ei hakka raha väljapumpamise koht olema ja et saaks edaspidi teha investeeringuid, siis otsustas volikogu ikkagi ära kasutada eelisostuõigust,“ selgitas ta.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele