Eesti Pank maksab veerandi kasumist riigieelarvesse

Kasumi riigieelarvesse suunamise pärast rahandusminister Jürgen Ligiga vaielnud Eesti Keskpanga nõukogu otsustas täna suunata kolmveerand kasumist keskpanga reservidesse ja veerandi ehk 5,7 miljonit eurot riigieelarvesse.

Postimees kirjutas üle-eelmisel nädalal, et Eesti Pank tahab kogu mulluse teenitud kasumi paigutada reservi ega soovi seda riigikassaga jagada, nagu seni on tavaks olnud.

Eesti Panga nõukogu otsustas tänasel istungil viia keskpanga reservide mahu suhtena riskivaradesse pikemas perioodis võrreldavale tasemele euroala keskpankade keskmisega, mis on praegu 3,5 korda kõrgemal Eesti Panga reservide tasemest.

Nõukogu otsustas, et Eesti Panga omakapitali tase võrrelduna eurosüsteemiga (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) peab kasvama sama suureks, kui on Eesti Panga osalus eurosüsteemis. Otsuse tegemisel arvestas nõukogu, et seoses finantskriisiga euroalal on oluliselt kasvanud Eesti Panga riskivarade maht.

Nõukogu otsus tähendab, et praeguselt 0,37 miljardi euro tasemelt peab keskpanga omakapital tõusma 1,31 miljardi tasemeni. Praegu on Eesti Panga omakapitali maht 0,07 protsenti eurosüsteemi omakapitaliga võrreldes, samas kui Eesti Panga osalus euro süsteemis on 0,26 protsenti. 

„Nõukogu tegi kaugelevaatava otsuse, millega tagame Eesti Panga usaldusväärsuse. Keskpanga riskid on kasvanud ja panga reservid peavad vastama riskidele. Inimesed usaldavad keskpanka siis, kui keskpank on rahaliselt sõltumatu,“ ütles keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik.

Lisaks otsustas nõukogu, et  kuni reservide suurendamise eesmärgi täitmiseni võib riigieelarvesse kanda mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise aasta kasumist.

2011. aastal sai Eesti Pank 22,7 miljonit eurot kasumit. Nõukogu otsustas suunata kolmveerand kasumist keskpanga reservidesse ja veerandi ehk 5,7 miljonit eurot riigieelarvesse.

Autor: 1706-aripaev