Õppelaen nuumab panku

Praegu jääb mulje, et mida väiksem Euribor, seda rohkem finantseerib tudengist laenuvõtja panka. Kui 12 kuu Euribor peaks ületama kolme protsendi piiri, tuleb riik pankadele appi ja pakub nendele riikliku garantiina kulude katmist. Kui Euribor langeb madalseisu, saavad pangad oma tulud endiste üliõpilaste poolt tasutavate intresside kaudu. Peaks kooli lõpetanud noor sattuma maksuraskustesse, annab pank mure riigi kanda ning edasine lahendus leitakse krediidiasutuseta. Ehk siis igal juhul on pangad kaitstud.

Muutuv turg ja muutuvad seadused. Õppelaenu hinnati juba 2002. aastal odavaimaks laenuvõimaluseks, sest sel ajal küündisid mitmete teiste pikaajaliste laenude intressid kõrgemale. Praeguseni kehtivas õppetoetuste ja õppelaenu seaduses pole viieprotsendilist intressimäära muudetud. Seaduse jõustumise hetkel oli kommertsintressimääraks ehk turuhinnaks 4,275% (12 kuu Euribor 2,275% + 2%), mistõttu toona tundus fikseeritud viis protsenti laenuvõtja jaoks veel mõistliku lahendusena. Kuid turg muutub ja seadus võiks sellega üritada sammu pidada.

Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud Mari Hindov hindab õppelaenu teiste variantidega võrreldes madala intressi tõttu tudengile sobilikuks. Samuti toob ta esile pika ja paindliku tagasimaksegraafiku. Hindov kuulub nende paljude üliõpilaste hulka, kes võtsid õppelaenu 2007. ja 2008. aastal, kui laenude hulk küündis haripunktini. Tasulisel kohal riigitöötajaks õppinud neiu võttis laenu teadmisega, et hiljem korvab riik sellest suurema osa.

Õppelaenude teemat haldava haridusministeeriumi nõuniku Anneli Susi sõnul tegelevad sellega nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi spetsialistid ja ametnikud. Praegu arutatakse ja analüüsitakse senise süsteemi majanduslikke, sotsiaalseid ja õiguslikke tugevusi ning nõrkusi. “Kindlasti tulevad sügisel ettepanekud, kuidas olukorda parandada või muuta,” kinnitas Susi.

Enam ei saa õppelaenu kõikide teiste variantidega võrreldes soodsaimaks nimetada, kuid Eestis kõige rohkem õppelaene väljastanud Swedbank ja SEB kinnitavad, et õppelaen on kinnisvara tagatiseta laenude hulgas ikkagi parima intressimääraga.

Õppelaenu intressist kaks protsenti peaks tagama pankadele kõik õppelaenu administreerimisega seonduvad kulud, vastasel juhul ei tasuks ettevõtmine rahaliselt ära. Tegemist on arusaadava nõudega, kuna pank on ikkagi kasumit taotlev ettevõte.

Tudeng otsib õppelaenule alternatiive

Umbes kümme aastat tagasi reklaamiti tudengite õppelaenu kui tolle aja parima intressimääraga toodet. Sajandi alguses tundus viis protsenti intressi nagu unistus, sest siis küündis näiteks eluasemelaenu keskmine intressimäär julgelt üle kuue protsendi, millele tuli omakorda lisada tollane Euribor.Viimase kahe aasta jooksul on Euribori tase püsinud suhteliselt madalal ning alates aasta algusest on see laenude intressimõjutaja jätkanud langustrendi. Kui vaadata toimuvat noore inimese seisukohalt, siis tundub intressimäärade vähenemise valguses hea mõte võtta õppelaenu asemel ehk mõnda alternatiivi, näiteks eluasemelaenu. Üliõpilased peavad tihti leppima kuni 300 euro suuruse kuupalga või taskurahaga, kui nii paljugi. Tudengil enamasti puudub kinnisvara tagatis ning stabiilsest sissetulekust, mida saaks arvestada laenu võtmisel, on veel vara rääkida. Sellegipoolest uurib Äripäev viiest õppelaenu andvast pangast, millised võimalused noorel inimesel veel raha saamiseks säilivad.Päeva kokkuvõtteks tuleb öelda, et noorel inimesel ei ole kerge laenu saada, eriti ametliku sissetuleku ja tagatiseta. Kuigi väikelaenu puhul on tingimused leebemad, küündivad intressid kõrgele. Eluasemelaenuga on jälle vastupidi, sest madalatele intressidele ligipääsemiseks peab isik suutma pangale tõestada enda väikest riskifaktorit. Kui kellelgi peaks vajadus tekkima laenunõustamise järele, soovitan otse pöörduda erakliendihalduri poole, sest laenude puhul ei pruugi tellerite teadmised uudishimu täielikult rahuldada.

Swedbank hoiatab kiirlaenu ja kasiino eest

Alustan laenuotsinguid Rävala puiesteelt Swedbanki kontorist. Kerge vene aktsendiga meessoost teller ütleb kohe alguses, et sissetulekuta inimesel on väga raske laenu saada. Loogiline ka, sest miks peakski keegi andma ilma mingisuguse garantiita laenu? Proovin teada saada, kui palju peaks teenima, et pank mind 2000 euro laenamiseks jutule võtaks. Selgub, et viimase kuue kuu sissetulek peaks keskmiselt olema vähemalt 250 eurot. “Aga unustage SMS-laenud ja kasiinodes kaardimaksed!” hoiatab teller. Meeles tuleb ka pidada, et intressid on küllaltki krõbedad, jäädes 15 ja 26 protsendi vahele. Kui laenutaotleja teeniks kuus juba 500 eurot, võiks telleri hinnangul intress olla 18–20 protsenti.Aga kodulaen? Kui vaadata langevat Euribori, peaks justkui tormama kodulaenu hankima. Swedbanki üks tingimus kodulaenu saamiseks on vähemalt 600eurone kuusissetulek. Nojah, aga kas sellest piisaks viiest protsendist madalama intressi saamiseks? Vist siiski mitte, arvab teller. Tema hinnangul peaks kuu sissetulek sellise intressi saavutamiseks küündima umbes 1500 euroni, kolme protsendi saamiseks lausa 3500 euroni.Hetkel tunnen, et peale õppelaenu võtmise on muud laenamise variandid nigelad. Loodan, et Swedbanki teller ei ole laenutemaatikaga piisavalt kursis, sest panga kodulehel annab laenunõustaja-nimeline kalkulaator pakutavaks intressiks 3,5 protsenti. See number annab rohkem kindlust, et ehk ei peagi minu igakuine sissetulek tegelikult nii suur olema, kui teenindaja prognoosis.

SEB: kuutasu peaks olema 450 eurot

Tornimäe tänavale SEB kontorisse minnes ei ole soodsa laenupakkumise ootused just kõrged. Telleriga laenuvõimalustest rääkides kerkib esimesena taas pinnale väikelaen. Kuigi siinne pakutav intress on väiksem (13–22 protsenti), peaks regulaarne sissetulek küündima vähemalt 300 euroni kuus. Samuti rõhutab teenindaja, et kuni pool summast võiks kulutada laenu tagasimakseks.Kodulaenu puhul ei saa me kaugemale panga kodulehel olevast informatsioonist. Kui küsida kergelt mureliku ilmega tellerilt, millise kuupalgaga oleks võimalik saavutada viieprotsendilist ja väiksemat intressi, jääb ta nõutuks. Vastava info puudumise tõttu soovitab ta mul konsulteerida laenuhalduriga, kellega oleks võimalik kohtuda järgmisel päeval.Tehes kiire põike uude päeva, saan hiljem SEB erakliendihaldurilt teada, et kodulaenu saamiseks oleks vaja ligi 450eurost kuupalka, ja seda viimased kuus kuud. Kodulaenu intressist rääkides selgub, et praeguse seisuga algab SEB pakutav marginaal 2,16 protsendist, millele lisandub Euribor.Siin tuleb meeles pidada, et 2,16 on number, mida pakutakse kõige väiksema riskiga klientidele.Kuna mina suure tõenäosusega nende hulka ei kuulu, prognoosib haldur mulle esialgu marginaaliks umbes 2,5 protsenti. Kui sellele lisada Euribor, siis tunneksin end ikkagi paremini kui 2008. aastal laenu võtnud isikud. Siis küündis ainuüksi Euribor üle 4,5 protsendi.

Sampo pakub arvelduskrediiti

Jätkan teekonda Kaubamaja tänaval asuvasse Sampo panga kontorisse, kus töötab väga kitsastes tingimustes kolm tellerit. Sean tellerile taas samad tingimused, millele vastavat laenupakkumist sooviksin saada: vähemalt 2000 eurot laenu, regulaarne sissetulek puudub ja tagatist ei ole. “Hmm, päris keeruline,” tõdeb umbes 30aastane meessoost teller kerge muigega. Pärast mõningast mõtlemist alustame juttu kahest väikelaenusarnasest võimalusest: arvelduskrediit ja freestyle. Veerand tundi kestnud vestluse jooksul otsustan suure intressiga väikelaenude arutamisest loobuda, üritades ikkagi uurida oma võimalusi kodulaenu puhul.Selle peale tõmbub telleri ilme tõsisemaks, tal pole muud lisada kui see info, mis kodulehel juba olemas. Kuna teenindaja sõnul on mitu kliendihaldurit puhkusel, ei teki ka niipea võimalust paremaks laenukonsultatsiooni saamiseks. Otsustan sealt lahkuda ning seada sammud Hobujaama tänaval asuvasse Nordea panka.

Nordea võtaks jutule 640eurose kuupalgaga

Nordea ootesaali pehmelt diivanilt saan kutse noore naissoost telleri juurde. Kuuldes, et mul on küsimusi laenuvõtmise kohta, suunab veel õpilase staatuses töötav neiu mind kiirelt teisele korrusele kohaliku halduri juurde.Nüüd tekib tõelise inimese tunne, sest olen tänase päeva jooksul saanud esimest korda nii suure tähelepanu osaliseks, et minuga hakkab tegelema laenudele spetsialiseerunud isik.Nõustaja saabudes laon taas tuttavad tingimused ette. Halduri sõnul kodulaenu sellistel alustel ei antaks, aga 640eurose kuupalgaga võetaks mind juba jutule. Kui viimase poole aasta jooksul oleksin keskmiselt nii palju teeninud, saaks pank halduri sõnul pakkuda praeguse seisuga kodulaenule 2,5protsendist marginaali.Kuna see on praeguse seisuga esimene konkreetne number, mille keegi suudab öelda, teeb see mulle vaid head meelt. Samas järgmisel päeval selgub, et SEB pakkumine rõõmustab veelgi rohkem.

Krediidipank: kontor suunab internetti

Narva maanteel asuvasse Krediidipanka sisse astudes tekitab meeldiva üllatuse, et pärast järjekorranumbri võtmist kõlab kohe kõll, mis lubab valitud laua juurde minna. Küsides sõbralikult naeratavalt tellerilt, kui palju peaksin kodulaenu saamiseks palka teenima, tekib piinlik nõutus.Algul tundub, et tugeva vene aktsendiga naisterahvas ei saa minu küsimusest aru, kuid natuke aega hiljem selgub, et tema teadmised laenuga seonduvast jäävad pinnapealseks.Teenindaja soovitab mulle kodulehel mõne erakliendihalduriga ühendust võtta. Kui proovin teada saada, kas teller suudab mulle mingeidki laenuintresse öelda, võtab ta välja värvilise laenuinformatsiooniga tabeli. Selles on aprilli seisu Euribor koos marginaaliga. Eeldades, et tegemist on keskmiste arvutustega, saan tabelist teada kodulaenu marginaali 3,2 protsenti ja tarbimislaenu puhul 5,2 protsenti. Hiljem panga kodulehelt vaadates selgub, et Tallinnas ja Harjumaal peab minimaalne kuu netosissetulek olema 400 eurot ja mujal Eestis 350 eurot. Samuti ei tohiks olla kiirlaene viimase kuue kuu jooksul, mida rõhutas päeva alguses ka Swedbanki teller.Hiljem sain e-kirjaga Krediidipanga esindajalt Allan Soonelt teada, et nende pank suudab pakkuda eluasemelaenu alates intressiga 1,35 protsenti + Euribor.Kui see vastab tõele, siis tundub see pakkumine lausa suurepärane. Soone sõnul saab praegu sellist intressi umbes 20 protsenti Krediidipanga laenutaotlejatest.

Süsteem vajab kaasajastamist

Swedbanki eraisikute krediidiportfelli juhtimise osakonna juhataja Kersti Arro hinnangul katab kaheprotsendiline marginaal nii pankade raha sisseostu hinna, väljastamise kui ka haldamise kulud. Arro sõnul peaks praegu seatud marginaal majandustsükli jooksul kulud katma, kui eeldada, et pangal on lisaks välisfinantseerimisele ka piisav hoiusebaas.SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul katab riik kõrgete intresside puhul osa raha kallinemisest tulenevaid kulusid, kui ressursi ehk Euribori hind peaks tõusma. Vohu hinnangul võib vastasel juhul tekkida olukord, kus pangad laenavad kallimalt, kui nad õppuritele edasi saavad anda.Samuti nõustuvad mõlemad pangad, et fikseeritud intressiga õppelaenu korral on madal Euribor pankadele tulusam. Kuna Euribori odavnemise näol teenivad pangad õppelaenuga seonduvat tulu just kooli lõpetanud tudengite arvel, tekib küsimus, kas riigi poolt nõnda sätestatud seadus on eetiliselt läbi mõeldud. Miks peavad panku toitma alles jalgu alla võtvad noored?

 

Tasub teada

Võimalikud muutused alles paari aasta pärast

Rahandusministeeriumi teatel näeb valitsuse 2011.–2015. aasta tegevusprogramm ette õppetoetuste süsteemi ülevaatamist, millega seoses planeeritakse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamist hiljemalt 2014. aastal.Kui praegu keskendutakse vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi käivitamisele, siis veel on vara öelda, kas tehakse ka samme õppelaenusüsteemi muutmiseks.

 

Kommentaar

Noored peaksid hoiduma laenuspiraalist

Tõnu Vanajuur, Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktorNoored inimesed ja laenud on temaatika, millel peab natukene pikemalt peatuma. Selles vanusegrupis inimestele tunduvad kõiksugused laenupakkumised väga atraktiivsed, on nendeks siis krediitkaardid või SMS-laenud, kuid minu siiras soovitus on hoida emotsioonid kontrolli all ning pigem astuda säästmise- kui laenuspiraali.Ma ei soovita 18–25aastasel noorel võtta kodulaenu. Oluline on aru saada kinnisvaraga seonduvast vastutusest ja mitte siduda end enne kohustustega, kui on olemas piisav sissetulek, stabiilne töökoht ja kindel teadmine, millisena ja soovitavalt ka kellega koos oma tulevikku nähakse. Senimaani aga soovitan noortel esmalt erinevaid elukohti üürides leida endale sobivaim – kodulaen on väga pikk ja olulise tähtsusega leping panga ja kliendi vahel, millega võetakse kohustus paarikümneks aastaks. Kodulaenu marginaalid erinevad tulenevalt sellest, milline on kliendi riskiprofiil ehk milline on tema sissetulek, maksevõime, tagatise väärtus ja senine krediidiajalugu.