Asekantsler: arstide liidu juht valetab

Tema sõnul on sotsiaalministeerium lisaks palgatõusu taotlemisele toetanud tervishoiutöötajaid mitmete abinõudega. "Näiteks juunist rakendus eriarsti lähtetoetuse süsteem, mis mõeldud neile noortele arstidele, kes residentuuri lõpetamise järgselt asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse. Ühtlasi sõlmisime koostööpartneritega konsensusleppe, millega nähakse ette residentuuri vastuvõetavate isikute arvu suurendamist 145 õppekohani," märkis ta.

Riigi üks olulisemaid ülesandeid personaliressursi tagamisel on Normeti sõnul kõigi spetsialistide piisav koolitamine. "Käivitasime ka perearstide ja -õdede asendussüsteemi ning sellest aastast kaotati tervishoiuteenuste piirhindadele rakendatud koefitsient, et taastada teenuste tegevuspõhised hinnad," lisas ta.

Normet kinnitas ka, et kollektiivläbirääkimistel kollektiivlepingu sõlmimiseks saab riik seadusest lähtuvalt osaleda ainult tööandja esindajana ning ainult nende töötajate osas, kellele ta on otseselt tööandja. "See aga ei tähenda, et oleksime tervishoiutöötajate nõudmiste suhtes ükskõiksed – oleme korraldanud regulaarseid arutelusid sotsiaalpartneritele tervishoiu rahastamisega seotud küsimustes, kus muuhulgas on tutvustatud tervishoiutöötajate palgatõusu võimalusi lähiaastatel," sõnas ta.

"Ühtlasi ütlesime möödunud nädalal tervishoiutöötajate esindajatele, et oleme valmis andma riigipoolseid selgitusi osapooltevahelistel konsultatsioonidel," kinnitas sotsiaalministeeriumi asekantsler.