• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas vältida kirjavigu?

    Üldjuhul saavad suurettevõtted avalike tekstide vormistamisega paremini hakkama kui väikefirmad – keelevigade tuvastamiseks on aga mitmeid käepäraseid viise, nagu tasuta speller või veebipõhine õigekeelsussõnaraamat, ka võib paluda kolleegil tekst üle lugeda.

    “Kui ringi vaadata, kohtab igasugust keelekasutust. Kuid üldiselt suurettevõtted, kelle tekstid tarbijale ilmselt rohkem silma jäävad, saavad väga kenasti hakkama,” tõdes sisuturundusagentuuri PRB juhataja Raimond Kaljulaid. “Ei saa öelda, et üldiselt on kõik väga hästi või halvasti.” Kaljulaidi sõnul märkab tarbija kõige rohkem trükivigu või kirjavahemärkide kasutamise vigu.
    Kuna tänapäeval otsib tarbija teda huvitava toote või teenuse kohta informatsiooni kõigepealt internetist, siis on keelekasutus oluline. “Ladus ja sorav eesti keel ei kalluta küll klienti otseselt teie toote-teenuse kasuks otsustama, kuid nn hügieenitegurina on see oluline,” märkis Kaljulaid.
    Kaljulaid soovitas vigade vältimiseks kasutada arvuti keelekontrolli. “Muidugi võib teksti alati Microsofti tekstiprogrammi spelleriga üle käia.”  Ta juhtis tähelepanu, et speller parandab siiski vaid trükivigu, kui üksikud tähed on üle või puudu.
    Keelevead mõjuvad nagu pesemata müügimees. “Kindlasti mõjutab kliendi otsust see, kui ettevõtte materjalid on kehvasti vormistatud. See on nagu pesemata müügimees, kui kujundlikku võrdlust otsida,” lausus Kaljulaid.
    Estraveli turundusjuht Mari-Liis Rüütsalu ütles, et nende firma on keeletoimetaja abi kasutanud alati, kui on valmimas suuremahulisemaid tekste. “Viimased kolm aastat aga on meie turundustiimis töötanud keeletoimetaja haridusega veebitoimetaja, kes kujundab ja vaatab keelepilguga üle kõik veebitekstid, uudiskirjad ja muud veebimaterjalid, samuti toimetab vajadusel ka kõiki teisi Estraveli reklaamtekste ja turundusmaterjale,” rääkis ta.
    Rüütsalu arvates ongi keelevigade vältimiseks kõige parem kasutada keeletoimetaja abi. “Ideaaljuhul ei paranda ta ainult keelevigu, vaid mõtleb ka tellijaga kaasa: annab tagasisidet teksti üldise mõistetavuse kohta, paneb tähele faktivigu ja ebaloogilisust ning aitab teksti peenhäälestada, et tekst täidaks paremini sellele seatud eesmärki. Kui keeletoimetaja jaoks ei jätku raha, on kõige lihtsam soovitus paluda majast väljuvad tekstid mitmel inimesel üle lugeda,” sõnas ta.
    Vigu märgata aitab Rüütsalu sõnul ka see, kui tekst paberil välja trükkida ja üle lugeda. Paberil on tekstikonarusi lihtsam näha. Eriti tõhus on, kui muudad kirjastiili, värvi ja suurust ning loed siis uuesti üle. Veel üks variant on lugeda tekst läbi tagantpoolt ettepoole, et suudaksid haarata üht sõna korraga – nii takerdub silm vigadesse.
    Jämedamad vead on enamasti välja korjatud. Eesti ettevõtete klienditekstide üldpilti hinnates tõdes Rüütsalu, et keeletoimetaja pilguga lugedes võiks pilt olla palju parem, kuid tavakõnelejat häirivaid vigu massiliselt ei esine.
    “Üldiselt on kliendile suunatud materjalid siiski piisavalt suure hulga inimeste silma alt läbi käinud, et enamik konarusi on välja silutud,” lisas ta. Mis jäävad, on pisiasjad – kriipsupikkused, tühikud, puuduvad ja üleliigsed punktid lühendites, järgarvudes jms.
    Reeglina on rohkem vigu veebitekstides ning vähem paberil. “Tundub, et suuremad ettevõtted kasutavad suuremaid ja tugevamaid agentuure, kes kas ostavad keeletoimetaja teenust sisse või peavad endal keeletoimetajat palgal. Seepärast on nende kliendimaterjalid ka reeglina paremas keeles. Väiksematel ettevõtetel tuleb koperdusi veidi tihemini ette,” tõdes Rüütsalu.
    Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk nentis, et inspektsioon otseselt klienditekstide ­õigekeelsust ei kontrolli. Keeleseaduse kohaselt peab kirjakeele normile vastama ametlik keelekasutus, see tähendab aga vaid ametiasutuste (riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja muud avalikku võimu tegevad asutused) dokumente, veebilehti, silte, viitasid ja teadaandeid.
    “Nende puhul on meil õigus teha kirjakeele normi rikkumise korral ka ettekirjutusi. Samas tuleb tõdeda, et ametlikes tekstides tuleb keelevigu üpris harva ette. Probleeme võib olla nende arusaadavusega, sest ametlike dokumentide keel on keerukas ning juriidiliselt täpne ja korrektne tekst ei pruugi tavalugejale alati üheselt arusaadav olla,” tõdes ta.
    Inspektsioon kontrollib ettevõtete tekste. Muude avalikkusele suunatud tekstide puhul jälgib inspektsioon nende eestikeelsust – tekstid peavad olema eestikeelsed, neile võib lisada tõlke võõrkeelde.
    “On need siis reklaamid, tarbijateave, äriettevõtete kodulehed – nende puhul me vaatame kindlasti ka õigekeelsust, kuid vigade korral me ettekirjutust teha ja sanktsioone rakendada ei saa. Sel juhul teeme märgukirjaga ettepaneku vead parandada,” märkis Tomusk.
    Kõige enam teevad inspektsioonile muret müügiga tegelevate ettevõtete veebilehed. Väga tihti on nende tarbijale suunatud tekstid tõlgitud mõne tõlkeprogrammiga, nt Google’i tõlkijaga, seetõttu võivad need olla arusaamatud ja tunduvad eestikeelsele lugejale teinekord üsnagi veidrad.
    “Ma ei ütle, et tõlkeprogramme ei tohiks kasutada, küll aga tuleks kõik nendega tõlgitud tekstid hea keeleoskuse ja keeletunnetusega inimesel üle lugeda ja vead parandada. Ettevõtjatele tuleb tihti üllatusena, et internetis saada olevad tõlkeprogrammid vigaselt tõlgivad, aga nii see kahjuks on,” lausus ta.
    Sama probleem on Tomuski sõnul esile tulnud korteriühistutes, kus isegi juhatuse koosoleku protokolle ja ühistu liikmete mõeldud avalikke teateid nendesamade tõlkeprogrammidega tõlgitakse.
    Palju vigu esineb tema sõnul ka toitlusfirmade menüüdes. Mõnikord on jäänud roogade koostisosad tõlkimata, mõnikord on need tõlgitud vigaselt või lausa valesti. Eksitakse ka kokku- ja lahkukirjutamise ning algustähe reeglite vastu.
    “Kui eestikeelne tekst puudub, teeme ettekirjutuse see lisada, seadusrikkumise jätkumise puhul oleme pidanud ka sunniraha rakendama. Õigekirjavigade puhul saadame ettevõtjale märgukirja,” ütles Tomusk.
     
    Mis on mis
    Levinumad keelevead
    ÕigekiriE-kirja alustades pannakse tere taha koma, lõpetades sõna “tervitades” taha jälle koma, ent kummaski kohas pole see meie reeglite järgi ette nähtud (tere puhul ainult siis, kui järgneb see, kelle poole pöördutakse).Vigu on kriipsudega – sageli on mõttekriips seal, kus peaks olema sidekriips, veel sagedasem on olukord, kus kriips on jäänud liiga lühikeseks, eriti tihti kohtab seda vahemike puhul.Suur ja väike algustäht teeb vahel kirjutajatele muret – näiteks aetakse segi nimed ja nimetused, vahel kirjutatakse kuude nimed suure esitähega, ka õnne või pühi soovides kasutatakse ebakorrektset esisuurtähte.Numbrite kirjutamisele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Mõnikord on tühikuid puudu, mõnikord üle, mõnikord on koma asemel punkt või arv ühel real ja ühik teisel.Lühendite vormistus ja käänamine tasub lugejal hoolikalt üle vaadata, sest mõnikord võib mõni asi olla meelest läinud.Tsitaatsõnade kasutamisel unustatakse need panna kaldkirja, teinekord jääb ka kääne ülakomaga vormistamata.Liigsed tühikud on jäänud vahel kustutamata.Kõige koledamad vead on lohakusvead – kui sõnast on tähti puudu või lausest sõnu puudu (või üle), õigekirjakorrektorit pole kasutatud, mõni jutumärk on ununenud jne.
    SõnavaraVõõrsõnalembus on omane nii mõnegi teksti autorile (konstruktiivne, globaalne, innovatiivne). Ent kui meil on olemas sama tähendusega omasõna, siis pole vajadust võõrsõnu kasutada, sest need muudavad teksti keeruliseks.Peale võõrsõnade levivad toortõlkelised sõnad (lähenemisviis, panus, ambitsioonikas), mis tulevad meile teise keele mõjul ja mille järele pole meil vajadust, sest mõni olemasolev sõna kannab tähenduse palju paremini välja.Levivad moesõnad, mis kipuvad ära leierduma (väljakutse, oluliselt, täna). Kui üht sõna kasutada igal pool ning igaühe suus ja sules, siis kaotab ta oma teravuse ja muutub lamedaks.
    LauseehitusEbasoovitatavate tagasõnade levik torkab silma. Näiteks sõna “osas” kasutatakse nii massiliselt, et tal ei olegi enam oma põhitähendusest midagi alles jäänud. Samuti levib võõrmõjuline “läbi” eessõnana.Häiriv on ainsuslike sõnade panek mitmusse seal, kus eesti keeles mingit vajadust mitmuse järele ei ole. Eriti levib see sõnades, mis on inglise keeles mitmuses, nt areng, maht, innovatsioon, tarkvara jne.Tegusõnadega kasutatakse sageli valesid käändeid. Näiteks öeldakse, et miski sarnaneb millelegi, aga peab sarnanema millegagi. Kõige enam levibki alaleütlev kääne seal, kus ei peaks. Teine häiriv kääne on saav: sageli alustakse lauset viisil firma eesmärgiks on, kuigi võiks öelda firma eesmärk on...Ununenud on, millal on miski kõrge ja millal suur. Näiteks arvud, hulgad, risk, lisandväärtus ja maht suurenevad/vähenevad, mitte ei tõuse/lange.Liiga palju pruugitakse lt-liitelisi määrsõnu (üheaegselt, koheselt, igapäevaselt). Nende asemel võiks eelistada loomulikku lihtsat keelt.
    TekstLiiga keerulisi lauseid võiks vältida, sest lugejal kaob muidu huvi.Mõnikord on laused liiga pikad. Olgu parem lühemad ja selgemad.Mitu sama konstruktsiooniga algavat lõiku või vahel isegi lauset vähendavad teksti väärtust. Teksti tuleks mitmekesistada, huvitavaks muuta, see peab lugejat paeluma, lugema panema.Tekst tikub jääma ebaühtlaseks – autor on unustanud, mis terminit ta algul kasutas, ja läheb poole teksti pealt üle teisele terminile. Väga sageli esineb ebaühtlust õigekirjas – sama lühend on kord punktiga, kord punktita, kord on lühendi käänamisel sidekriips, kord mitte, kord on nimetus suure algustähega, kord väikesega, kord jutumärk ühtepidi, kord teistpidi jne.Tõlketekstide puhul jääb teinekord kahe silma vahele ka kultuuriruum. Tõlkija peaks alati meeles pidama, kuhu ta teksti toob.
    Allikas: tekstibüroo Päevakera
     
    Tasub teada
    Kontrollimisel kasuta abi
    Kui te ei ole kindel, kuidas sõna käänata või pöörata, vaadake õigekeelsussõnaraamatust järele (www.eki.ee/dict/qs/).Kui te ei ole kindel, kas sõna ikka sellises kontekstis kasutatakse, nagu teie soovite seda kasutada, siis kontrollige sõna ÕSist. Seal on välja toodud ka enamlevinud kasutusvead ja soovitused, millega asendada.Kui te ei ole kindel, kuidas selle koma või sidekriipsuga on, siis vaadake eesti keele käsiraamatu ortograafia osast kirjavahemärkide alt (www.eki.ee/books/ekk09). Samuti leiate sealt abi kokku- ja lahkukirjutamise, algustähe, numbrite kirjutamise jm probleemide korral.Kui tekst on valmis, lugege see ise üle. Kui avaldamisega kannatab oodata, siis lugege järgmisel päeval värske pilguga uuesti.Paluge kellelgi teisel, näiteks kolleegil, tekst üle lugeda.kasulik lehekülg on www.filosoft.ee, kus tavakasutajale võiks huvi pakkuda eesti keele speller ja poolitaja, aga kindlasti ka tesaurus, kus saab sõnale sünonüüme ja antonüüme otsida, ja samuti eesti keele süntesaator, kus saab kontrollida, kuidas sõna käänata või pöörata.
    Allikas: sisuturundusagentuur PRB
    Tekst olgu kiirelt haaratav
    Töötava reklaamteksti ja eriti veel veebiteksti loomisel on oluline silmas pidada, et tekst oleks kiirelt mõistetav. Kõige tähtsam on kirjutada nii, et lugeja aju peaks arusaamiseks võimalikult vähe töötama. Selleks pea silmas järgmisi põhitõdesid.Ühes lauses sisaldub ainult üks mõte.Lauses peaksid olema nii tegevus kui ka tegija.Kasuta jaatavaid lauseid, väldi eitavaid.Ole ettevaatlik keeruliste väljenditega.
    Allikas: Estravel
    Ettevõtja saab keelenõu EKIst
    Keeleinspektsioon suunab väga tihti ettevõtjaid Eesti Keele Instituudi (EKI) keelekorraldajate jutule. EKI keelenõuande telefon on 631 3731,  Eesti Keele Instituudi veebileht www.eki.ee.EKI veebilehel on kirjas lai valik keeleküsimustest, millega inimesed keelekorraldajate poole on pöördunud, samuti eesti keele käsiraamat, kust leiab abi kõikide peamiste keeleprobleemide puhul.
    Allikas: Keeleinspektsioon
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.