Tööstus. Praegune süsteem soosib vargaid

Metalli kokkuostjal peaks iga sekund kuklas tiksuma teadmine, et vähimagi rikkumise eest võib talle kaela langeda karm trahv, mis muudab loodetud väikese võidu suureks kaotuseks. Olgu selleks rikkumiseks siis toodud metalli eest sularahas maksmine, politsei teavitamata jätmine ilmse varguskahtlusega metalli toomisest või metallimüüja isikuandmete ülesmärkimata jätmine.

Vahendajad käituvad kui prostituudid. Jäätmeseadus ei luba kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Elektrijuhtmeid, sidekaableid, liiklusmärke, teeviitasid, metallist kaevukaasi ning raudteerööpaid tohib vastu võtta vaid vastavas valdkonnas tegevusluba omavalt ettevõttelt või jäätmeloa omanikult, seega eraisikutel poleks justkui mõtet  selliseid asju kokkuostjatele-vahendajatele pakkuda. Ometi seda tehakse, sest muidu poleks mõtet neid asju varastada.

Suurim Eesti kapitalil vanametalli käitleja OÜ BLRT Refonda käitleb aastas 100 000 tonni vanametalli, sellest umbes 200 tonni moodustavad kaablid. Väikesed kokkuostjad toovad Refondasse nädalas 10–30 tonni erinevat liiki vanametalli. Käitutakse nagu prostituudid – kõigile suurtele käitlejatele tehakse hinnapäring ning kaup viiakse sinna, kust saadi paari euro võrra parem pakkumine.

BLRT Refonda juhatuse liige Peeter Raag möönis, et lõppude-lõpuks jõuab varastatud kraam kas nende, Kuusakoski või paari teise suurema vanametalli piiri taha müüva metallifirma laoplatsile, kuid siis juba n-ö üldise massi sisse peidetuna. Kui toojaks on käitlusluba omav kokkuostja, peaks ka viimane oma koorma sisu eest vastutama.

“Varastatud asjad segatakse kiiresti n-ö legaalse materjaliga. Näiteks kaevukaaned on malmist ja neid saab väga lihtsalt tükkideks lüüa, kaabli saab lõigata 20 sentimeetri pikkusteks juppideks, mine siis võta kinni mis ja kus, kui need tükid on suures konteineris,” iseloomustas Raag. “Ükskord toodi meile ekskavaatori kopp, tooja andis justkui ausalt kõik oma andmed, aga hiljem selgus, et kopp oli varastatud. Lõpuks sai omanik oma kopa kätte ja tõenäoliselt tabas politsei ka vargad.”

Arvestada võiks käitleja rahastamisvõimekust. Raagi hinnangul annab keskkonnaamet vanametalli kokkuostjatele käitluslubasid välja liialt kergekäeliselt, nõnda, et nüüdseks on arvukad kokkuostjad, kes sisuliselt mitte millegi eest ei vastuta, neid kontrollima volitatud ametnikel üle pea kasvanud. Kusjuures arveldamine käib sularahas, mistõttu saab toojale vähem maksta. Ta teab rääkida, et sedasi võib tonn musta vanametalli kaubaks minna isegi kuni 100 eurot üldiselt kokkuostuhinnast odavamalt.

Sama mõtet jagas OÜ Cronimet Eesti Metall Tallinna osakonna juhataja Andre Tammur, kelle hinnangul võiks lubade andmise juures rohkem arvestada seda, kui palju on ettevõte panustanud kõikide nõuete täitmise ja kõikvõimaliku valskuse vältimise hüvanguks. Nii on Cronimet investeerinud kolme aasta jooksul oma Tallinna kesklinna piires asuva käitlemiskeskuse arendamiseks 400 000 eurot – paigaldanud müratõkked, valvekaamerad, aiad, vanaõlipüüdurid ja seadmed keskkonnanõuete täitmiseks ja hoolitsenud tööohutuse eest.

“Jäätmekäitluslitsentse antakse suvalistele garaažiomanikele, kel pole sentigi tagatiseks, investeerimisvõimekusest rääkimata,” nentis Tammur. “Mul on meeles, kui palju kordi pidin omal ajal ametnike uksi kulutama, et kooskõlastusi kätte saada. See on ebaõiglane korralike firmade suhtes.”

Kui kahtlase päritoluga metall saamata jääks, ei ole see Tammuri sõnul mingi tragöödia, sest praegugi tehakse kõik, et välistada sellise metalli vastuvõttu. Kui selle tagajärjel inimeste elud ohtu satuvad, siis olgu see pigem olemata, lisas ta.

“Lubade andmisel võiks sisse seada tagatisraha süsteemi analoogselt kütuseäriga, seal kadusid selle mõjul kohe käibemaksupettused ära. Ning üldse peaks jäätmeluba andes olema karmim, kriteeriumite täitmisel nõudlikum, iga nurga peal ei pea olema vanametalli kokkuostupunkti. Tallinn pole nii suur linn, et ei suudaks viia vanarauda Suur-Sõjamäele või Koplisse,” pakkus Peeter Raag välja. “Teisalt tuleb luua süsteem, mis muudab varastatud metalli mahamüümise eriti keeruliseks. Kui varas teab, et tal ei õnnestu niikuinii varastatud metalli kokkuostu anda, siis puudub tal ju mõte üldse vargile minna. Meie jäätmeseadus praegu otseselt ei soosi vargusi, aga samas ka ei tõkesta neid.”

Et jäätmelubasid antakse välja lihtsalt ning mitmete ettevõtete taga on üks ja sama seltskond, kes teadlikult eirab nii keskkonnaalaseid kui ka vanametalli vastuvõttu reguleerivaid ettekirjutisi, mistõttu vanametalli käitlemise lubade väljaandmise korda peaks kindlasti täiustama, tõdes ka ASi Kuusakoski juhatuse liige Marko Kippa.

Vahelejäämise korral luuakse uus firma. “Juhul, kui neil firmadel tekivad järelevalveorganitega probleemid, siis asutatakse mõne aja pärast uus juriidiline keha ning jätkatakse sama vastutustundetut tegevust,” kirjeldas Kippa. “Reeglina sellised ettevõtted oma nime ei reklaami, kasutatakse vaid vanametalli kokkuostu silte, et oleks lihtsam samas kohas juba uue juriidilise keha alt tegevust jätkata. Üks lahendus oleks kahtlemata tagatisraha jäätmekäitlusloa saamise eeldusena”

Tema hinnangul tuleks seda probleemi vaadata laiemalt, sest reeglina need, kes eiravad kokkuostunõudeid, kipuvad eirama ka keskkonnaalaseid nõudeid ja kalduvad maksude maksmisel olema mitte väga korrektsed. Olukorra kontrollimiseks on Kippa sõnul vajalik mitme ametkonna koostöö.

Andre Tammur rääkis, et võiks koostada andmebaasi materjalidest, mida kokkuostja kindlasti ei tohi suvalistelt tegelastelt vastu võtta – raudteerelsi tunnevad kõik ära, aga mobiilside mastikaablit vaevalt.

“Eesti Energia näiteks jagas meile välja fotod kõikidest kaablitest ja traatidest, mis neil kasutuses ja mille sattumine kõrvalisi teid pidi metallikokkuostu peaks olema välistatud,” selgitas Tammur. “Piire tuleks tõmmata rangemalt. Lõviosa vanametalli mahust tuleb niikuinii tööstussektorist, eraisikute kogus ei ole nii märkimisväärne, mistõttu pole mingit õigustust Tallinnas tegutsevale sajakonnale kokkuostupunktile.”

Majanduslikud raskused lükkavad vargile. Peeter Raag on seda meelt, et vanametalli kokkuostjate juures on “liiklus” nii kiire, et pisteline kontroll ei pruugi pettuseid välja tuua – kohe kui konteiner täis saab, viiakse see mõne suurema metallikäitleja juurde müüki. Ja kuigi näiteks kaableid tohib vastu võtta ainult elektritööde litsentsi omavalt ettevõtjalt, on hiljem juba n-ö suures potis keeruline kindlaks teha, kes ja millal täpselt mingi rauajupi tõi.

Vargustelaine suurenemise põhjuseks peab Raag meie inimeste sotsiaalse olukorra halvenemist – näiteks Rootsi või Soome mõistes vaene inimene ei hakkaks ealeski mingeid kaevukaasi üles kangutama. Meie vaene inimene aga hakkab.

Ta rääkis, et kuna Narvas pandi kohalikku rahvast siiani suuresti “toitnud” piiriülene salakütuseäri kinni, on tal lausa hirm, mis seal nüüd toimuma hakkab. “Meil on olnud juhtumeid, kui vagunitest on varastatud juba neile laaditud vanametalli,” tunnistas ta. “Kütuseäri oli sealkandis väga arenenud, nüüd on neil inimestel n-ö leib käest võetud.”

Ka Marko Kippa on seda meelt, et varguste üks põhjus on inimeste sissetulekute vähenemine. “Kui sotsiaalne kindlustatus on halb, siis suureneb ka varavastaste kuritegude osakaal, mitte ainult vanametalli osas, rääkis ta. “Teine põhjus on teadmine, et kuskil keegi varastatud esemeid ikka vastu võtab ja nende eest raha maksab.” Kippa on seisukohal, et metallivarguste vähendamiseks võiks eeskätt tõhustada järelevalvet kokkuostupunktide üle.

“Jääb mulje, et illegaalsetel kokkuostupunktidel on praegu karistamatuse tunne, sest nädala-paari möödudes jätkatakse rahulikult tegevust,” nentis Kippa. “Kui kokkuostjad järgivad seadusandlust (lõpetavad sularahatehingud ja ebaseaduslike materjaliliikide vastuvõtu), siis pole varastel enam motivatsiooni ka kaevuluuke, elektrijuhtmeid või raudteerelsse varastada.”

Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Moonika Aunpuu sõnul ei ole lubade väljastamisel koguselist piirangut ja kinnitas, et kindlasti ei anna keskkonnaamet lubasid kergekäeliselt.

“Metallijäätmete käitlemisloa väljastamisega on seatud mitmeid erinõudeid, näiteks on keskkonnaamet kohustatud karistusregistrile tehtud päringu alusel kontrollima, kas metallijäätmeluba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime kuriteo,” selgitas Aunpuu. “Loataotlust menetledes küsitakse ka politseiasutuse hinnangut metallijäätmeloaga määratava tegevuse kohta, hooneregistri või kinnistusraamatu väljavõtet, dokumenti, mis kinnitab taotleja õigust kasutada kinnistut või ruume, kui ta ei ole ise omanik.”

Moonika Aunpuu hinnangul on eelkõige tähtis jälgida olemasolevate piirangute toimimist uute seadmise asemel. “Keskkonnaamet plaanib sel teemal suuremat teavitustööd, samuti soovime tõhustada koostööd järelevalveasutustega,” kinnitas ta.

Inspektsioon kontrollib keskkonnanõudeid. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul tõdes, et seaduserikkujatest metallikokkuostjatel on kontrollijate tarbeks kindlasti vajalikud paberid ette näidata, millega nad tõendavad, et müügitehing on toimunud seaduslikult.

“Keskkonnainspektsioon kontrollib metallikokkuostukohti keskkonnanõuetest lähtuvalt. Vaatame, kas vajalik keskkonnaluba jäätmekäitluseks on olemas, kas tegevus vastab loa nõuetele ja muudele keskkonnakaitse nõuetele;” selgitas Tuul. “Kontrolli käigus vaadatakse üle dokumentatsioon, kohapealne olukord, kas kokku on ostetud neid metallijäätmeid, mis on jäätmeloaga lubatud. Metalli kokkuostu piirangute kontroll iseenesest ei ole olnud meie otsene prioriteet.

 

Kommentaar

Aitaks kokkuostu tõhusam kontroll

Kaja Sepp, EMT avalike suhete juhtKui varas võtab kaasa kaalu mõistes tühise kaablijupi, tuleb paraku välja vahetada terve kaabel.Varguste vähendamiseks tuleks tõhustada kontrolli metalli kokkuostukohtades ja karmistada kokkuostjate vastutust. EMT on liitumas metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte lepinguga, millega peagi avalikkuse ette tullakse.

Politsei soovib kiiret ja täpset  infot

Toomas Jervson, Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juhtKahjuks ei saa kunagi tagada, et kõik metallivargused saaksid lahendatud. Samas ei saa öelda, et see varguse liik poleks politseile prioriteetne. Milliste jõududega vargusele reageeritakse ja kuidas kriminaalmenetluse kulg välja näeb, sõltub varguse detailsetest asjaoludest. Oluline on, et kannatanu teataks politseile igasugusest vargusest, ka varguse katsest. Selline info võib aidata varaste käekirja kaardistada, selgitada välja nende tööpiirkonda jmt.

 

Pane tähele

Kallis vask ahvatleb vargaid

€/tonn + käibemaks 20%, hind kokkuostjate laoplatsil

VASK 2 elektrotehniline, puhas, pinnakatteta, min läbimõõt 0,5 mm 4800–5300VASK 3 kasutatud leht, toru, traat, põletatud traat 5000Messing 1 segamurd v.a padrunid, hülsid 2800–3170Messing 2 radiaatorid 2600–2860Messing 3 laast 2620–2650Messing 6 hülsid 2800–3300Roostevaba 2 gabariitne 1500x500x500mm, ümarmaterjal,  leht, murd 900–1180Roostevaba 3 laast 1000–1050Roostevaba 4 mittegabariitne, ümarmaterjal, leht, murd 1000 Alumiinium 3A rauavaba alumiinium valu (rauda 0%) 900–1120Alumiinium sõiduvahendite alumiiniumist valuveljed  1120valuveljed (plastiku ja raskuste vaba )Alumiinium 3B rauavaba alumiinium leht, sega materjal  (kasutatud, värvitud, rauda 0%) 700-970Alumiinium 4 rauasisaldusega alumiinium valu 280–500Alumiinium 5 laast 300Kroomteras pesumasina trumlid, laeva vindid  (Cr 10-20%, Ni 0%) 230Tsink sulam või detailid 400–750Elektrimootorid vaskmähistega elektrimootorid alates 0,75kW, starterid, generaatorid 480–570Plii sulam või detailid (ilma mustuse ja pigita) 900Pliiakud pliist plaatidega akumulaatorid 460–490

 

Tasub teada

Vanametalli kokkuost vajab jäätmeluba

Eestis kogutakse aastas kokku umbes 350 000 tonni vanametalli, sellest Kuusakoskile langeb ligi 35%, BLRT Refondale ligi 27% ja Cronimet Eesti Metallile umbes 20%.Tallinnas ja Harjumaal on kokku 67 legaalset ehk siis keskkonnaameti loaga vanametalli kokkuostukohta, Eestis kokku on neid 151.Vanametalli kokkuostuga tohib tegeleda konkreetsele ettevõttele konkreetses asukohas antud keskkonnaameti jäätmeloa alusel.Tasuta saab kõiki metallesemeid jäätmejaama viia, piirangud on ainult metallijäätmete kokkuostmisel.Kaableid võetakse vastu ka jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.Jäätmeseaduses on 8. peatükk Metallijäätmete kogumise eritingimused, milles sätestatud metallijäätmete kokkuostmise piirangud, metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine (kokkuostja ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi.Viimases peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas:– metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;– metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sh mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;– metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki registreerimisnumber;– metallijäätmete maksumus.Vanametalli ostu-müügitehingu arveldamine peab toimuma sularahata.Lähim vanametalli ümbertöötlev metallurgiatehas on Läti Liepaja Metalurgs.Eestis kogutud vanametall müüakse metallurgiatehastele, kes momendil parimat hinda pakuvad, peamised sihtkohad on Türgi ja Euroopa Liidu riigid.Ettevõte, kelle tootmise käigus tekkib metallijäätmeid, peaks need kõigepealt täpselt sorteerima, et neid müües võimalikult kõrget hinda saada.Ühegi jäätmekäitlusettevõtte juht ei söanda välja öelda numbrit, milline võiks olla varastatud metalli osakaal kogu vanametalli hulgast.Alates 2011. aasta algusest muudeti käibemaksuseadust selliselt, et metallikäitleja arvestab käibemaksukohustuslastelt metallijäätmete nimistusse kantud jäätmete kokkuostu puhul käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksuna.

Allikad: Cronimet Eesti Metall, Rao Metall, BLRT Refonda, Kuusakoski, Tehnomarket, Keskkonnainspektsioon, Äripäev

 

Statistika

21% trahvisummast tõid jäätmealased rikkumised

Keskkonnainspektsioon tuvastas 2011. aastal tehtud reidide käigus 266 jäätmekäitlusnõuete rikkumist.Trahv määrati kokku 182 isikule.Trahvisumma kokku moodustas 41 860 eurot.Seitsmel juhul koostasid inspektorid rikkumise kohta ettekirjutuse.Üldse määras keskkonnainspektsioon mullu rikkumiste eest trahve 198 209 euro eest.