• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksport avatud elektriturul jätkub samas vaimus

    Rääkides avaneva elektrituru mõjust Eesti majanduse konkurentsivõimele, unustatakse süsteemselt ära, et juba alates 1. aprillist 2010 on suurtarbijatele (rohkem kui 2 GWh ) elektriturg olnud avatud. Samas on olnud just ekspordi kasv ja selle taga olev ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel üks peamisi SKP kasvumootoreid.

    Võtsin lahti Eleringi kodulehel oleva nimekirja kõigist praegu avatud turul olevatest tarbijatest ja empiirilise vaatluse alusel on arvestatav osa Eesti eksportivatest ettevõtetest juba üle kahe aasta ostnud elektrit turupõhiselt.
    Revolutsioonita. Oluline on seda vahet tähele panna ja mitte rääkida elektrituru avamisest kui revolutsioonist, mis toimub ühel hetkel ja kõigile. Eesti valis tee minna avatud elektriturule üle järk-järgult. Nüüd on juba enam kui kaks aastat kogemust, kus ettevõtted on kaubelnud elektriga avatud turul. See kogemus annab kindlustunde majanduse suutlikkuse kohta kohanduda viimase suure kaubaturu avamisega konkurentsile. On oluline, et ettevõtted hakkaksid elektri hinnaga arvestama samamoodi nagu teiste energiakandjate hindadega. Ja enamgi veel. Elekter on palju likviidsem kaup.
    Kui mingil hetkel tõesti hinnad peaksid minema üles ja tootmistsükkel seda võimaldab, on võib-olla suurtel ettevõtetel mõistlik saata inimesed hoopis mõnepäevasele talvepuhkusele ja võtta ekstra kasum elektrit turule tagasi müües. Seda nägime üle-eelmisel talvel Põhjamaades korduvalt. Loomulikult oleks hea, kui suurema konkurentsi tagamiseks oleks olnud turu täieliku avamise ajaks valmis ka EstLink 2, mis tagaks elektri piiranguteta liikumise Eesti ja Soome vahel pea kõigil aasta 8760 tunnist. Kuid tuleb arvestada, et otsus turg avada 2013. aastal (üleminekuaeg 6 aastat võrreldes üldiselt elektriturgude avamisega Euroopas 2007) tehti kuskil 2000. aastate alguses liitumisläbirääkimiste käigus, EstLink 2 otsus sündis alles 2009. aastal, kui Eesti ja Soome mõlemad said 50 miljonit eurot Euroopa Liidult.
    Eelised. Muuseas, lisaks ELi kaasfinantseerimisele oli EstLink 2 rajamise teine peamine eeldus soomlastele just elektrituru avamine Eestis. Keegi ei ole valmis ühendusi ehitama, kui pole olemas läbipaistvat ja toimivat turgu, mis loob tarbijatele ja tarnijatele uusi võimalusi majandustegevuseks.
    Ilma turu avamiseta ei oleks meil EstLink 2-te, mis toob meieni väiksema muutuvkuluga hüdro-, tuuma- ja täiendavalt tuule­energiat. Balti riikides asuvate tootmisvarade muutuvkulud (50% gaasil, põlevkivi jne) tarbimise rahuldamiseks on praegustes oludes suuremad kui Põhjamaades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.