Eksport avatud elektriturul jätkub samas vaimus

Võtsin lahti Eleringi kodulehel oleva nimekirja kõigist praegu avatud turul olevatest tarbijatest ja empiirilise vaatluse alusel on arvestatav osa Eesti eksportivatest ettevõtetest juba üle kahe aasta ostnud elektrit turupõhiselt.

Revolutsioonita. Oluline on seda vahet tähele panna ja mitte rääkida elektrituru avamisest kui revolutsioonist, mis toimub ühel hetkel ja kõigile. Eesti valis tee minna avatud elektriturule üle järk-järgult. Nüüd on juba enam kui kaks aastat kogemust, kus ettevõtted on kaubelnud elektriga avatud turul. See kogemus annab kindlustunde majanduse suutlikkuse kohta kohanduda viimase suure kaubaturu avamisega konkurentsile. On oluline, et ettevõtted hakkaksid elektri hinnaga arvestama samamoodi nagu teiste energiakandjate hindadega. Ja enamgi veel. Elekter on palju likviidsem kaup.

Kui mingil hetkel tõesti hinnad peaksid minema üles ja tootmistsükkel seda võimaldab, on võib-olla suurtel ettevõtetel mõistlik saata inimesed hoopis mõnepäevasele talvepuhkusele ja võtta ekstra kasum elektrit turule tagasi müües. Seda nägime üle-eelmisel talvel Põhjamaades korduvalt. Loomulikult oleks hea, kui suurema konkurentsi tagamiseks oleks olnud turu täieliku avamise ajaks valmis ka EstLink 2, mis tagaks elektri piiranguteta liikumise Eesti ja Soome vahel pea kõigil aasta 8760 tunnist. Kuid tuleb arvestada, et otsus turg avada 2013. aastal (üleminekuaeg 6 aastat võrreldes üldiselt elektriturgude avamisega Euroopas 2007) tehti kuskil 2000. aastate alguses liitumisläbirääkimiste käigus, EstLink 2 otsus sündis alles 2009. aastal, kui Eesti ja Soome mõlemad said 50 miljonit eurot Euroopa Liidult.

Eelised. Muuseas, lisaks ELi kaasfinantseerimisele oli EstLink 2 rajamise teine peamine eeldus soomlastele just elektrituru avamine Eestis. Keegi ei ole valmis ühendusi ehitama, kui pole olemas läbipaistvat ja toimivat turgu, mis loob tarbijatele ja tarnijatele uusi võimalusi majandustegevuseks.

Ilma turu avamiseta ei oleks meil EstLink 2-te, mis toob meieni väiksema muutuvkuluga hüdro-, tuuma- ja täiendavalt tuule­energiat. Balti riikides asuvate tootmisvarade muutuvkulud (50% gaasil, põlevkivi jne) tarbimise rahuldamiseks on praegustes oludes suuremad kui Põhjamaades.