• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laisale investeerijale raha justkui vaenlane

    Peaksime olema sama tublid nagu viimastel aastatel, kuid oleme aja jooksul muutunud mugavaks ja tahtmised üha kasvavad, rääkis analüütik Maris Lauri nädalavahetusel Eesti majandusest investeerimismessil Rahakompass 2012.

    Äripäeva hinnangul oli Maris Lauri öeldes “mugav” poliitiliselt korrektne, sest pigem tuleks kasutada otsekohesemalt väljendit laisk. Kummalisel kombel kiputakse arvama, et tegevusetus on parim investeering. Nii näiteks seisab Eesti hoiustel ja teenib lõviosas negatiivset reaalintressi 4,6 miljardit eurot.
    See on summa, mida pole mitte kunagi varem ajaloos eestlastel olnud. Seisev raha aga põleb inflatsioonitules, samal ajal kui Eesti majandus vajaks just uusi rahasüste, mis tulevad pigem väljastpoolt. Nagu rääkis samal messil investor Arvo Nõges on Eesti majanduse makronäitajad edukate rahapaigutuste eelduseks, kuid eestlased magavad maha head võimalused välismaa investoreid oodates.
    Üks vastuargument võib olla, et eestlasel napib investeerimisteadmisi. Probleemile viitas arvamuskonkursi Edukas Eesti raames ka börsitoimetaja Rainer Saad, kes tegi ettepaneku alustada rahandusliku kirjaoskuse õpetamist juba põhikoolis. See on osaliselt kindlasti tõsi, kuid ega õppimine ole piiratud ajaga ega ka lõplik protsess. Liiga tihti jääb uute teadmiste hankimine just laiskuse taha. Nii on vähemalt mingi aeg mugavam.
    Teine vastuargument võib olla, et eestlane on arg. Ebakindlates tingimustes ta silmad kinni lihtsalt kogub, kartes valitud rajalt kõrvale astuda, sest äkki satub taas teadmatusse. Selge, et on ka selliseid. Kuid selle vastu räägib kaks asjaolu. Kui raha kogumist põhjendatakse hirmuga tuleviku ees, siis unustatakse, et raha pangakontol hoidmine ei ole mitte ettenägelik, vaid pigem lühinägelik samm. Teiseks lükkab hirmufaktori argumendi ümber käitumine pikaaegsete ja suurte investeeringute tegemisel. Mäletate, et kirjutasime eelmise aasta suvel, kuidas Eesti inimeste seas, kes muidu igavesti tragid sendi võrra langenud bensiinihinda ära kasutama, levib üks murettekitav sündroom – finantslaiskus.
    Sündroom, kus ei vaevuta erinevaid finantsteenuseid omavahel võrdlema ja kiputakse minema kergema vastupanu teed nii investeerimisel, säästmisel, laenamisel, liisimisel kui ka kindlustamisel. Ostetakse paketis, kus laenu/liisinguga kaasneb samast kohast ka kindlustus, erinevate sammaste fondid  jm
    Kolmandaks võidakse öelda, et aga Eestis ei olegi kuhugi investeerida. Aga siingi ei maksa olla väikeinvestoril laisk, vaid vaadata natuke laiemalt. Näiteks neil, kes soovivad oma vara väärtust kasvatada või vähemalt hoida, soovitame jätkuvalt investeerida globaalselt tugevat turupositsiooni omavate ja dividendi maksvate ettevõtete aktsiatesse. Näiteks maailma mõistes suurtesse firmadesse, kel on tuntud kaubamärk ja kes annavad vähemalt 3% dividenditootlust. On see Apple, Statoil, Coca Cola, Johnson&Johnson või General Eletric.
    Kuid alahinnata ei maksa ka juba Eesti firmasid, kes on valdavalt end kriisijärgselt korrastanud. Riigilgi annaks investeerimise elavdamiseks palju ära teha. Näiteks tuua börsile kas riiklikud või mõne riigifirma võlakirjad. Või veel parem, mõne ettevõtte aktsia, näiteks avatud turule suunduva Eesti Energia, kes saab järgmisel aastal riigikassast 200 miljonit eurot investeeringuid, mis võiks aga tulla hoopis investoritelt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Dalio: valitsused võivad bitcoini hävitada
Tuntud investor Ray Dalio hoiatas, et investorid ei peaksid liialt rahas olema ja kuigi ta omab ka veidi bitcoini, siis ohustavad krüptorahasid valitsused, kes võivad turu hävitada, vahendab Bloomberg.
Tuntud investor Ray Dalio hoiatas, et investorid ei peaksid liialt rahas olema ja kuigi ta omab ka veidi bitcoini, siis ohustavad krüptorahasid valitsused, kes võivad turu hävitada, vahendab Bloomberg.
Töötajaid pole! Ettevõtjad küsivad rohkem välismaalasi ja vaatavad peeglisse
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Anti Orav: tööta nii, et saaksid end koondada
"Ideaalne tarneahel toimib inimese sekkumiseta - selle lause ütlesin ma kunagi ketse kinni sidudes Äripäevale kommentaari andes ja see vastab siiani tõele, aga enne seda on vaja teha väga pädevatel inimestel väga palju töötunde," ütles plastist torusüsteeme valmistava ettevõtte Pipelife Eesti juht Anti Orav Tartus toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil, kus ta rääkis BI-tarkvara rakendamisest tarneahelas.
"Ideaalne tarneahel toimib inimese sekkumiseta - selle lause ütlesin ma kunagi ketse kinni sidudes Äripäevale kommentaari andes ja see vastab siiani tõele, aga enne seda on vaja teha väga pädevatel inimestel väga palju töötunde," ütles plastist torusüsteeme valmistava ettevõtte Pipelife Eesti juht Anti Orav Tartus toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil, kus ta rääkis BI-tarkvara rakendamisest tarneahelas.